Sinu brauser on natuke ajast maha jäänud. Et kõik töötaks, nagu vaja, palun uuenda enda brauserit.
Küpsised aitavad meil teenuseid edastada. Meie teenuseid kasutades nõustute sellega, et kasutame küpsiseid. ROHKEM INFOT >

Postimees 1923. aastal: rahvuslik park Virumaale

KOMMENTEERI PRINDI ARTIKKEL
Saada vihje
Lendorav | FOTO: harum.koh

Paari aasta eest ilmusid ajalehtedes teated, et Tartu ülikooli juures oleva Loodusuurijate seltsi loodus- ja loodusmälestusmärkide kaitse sektsioonil on valitsusega läbirääkimised rahvusliku pargi asutamise suhtes Paasvere metsa Virumaale.

Küsimus sai õieti alguse sest, et Paasvere mõistnik ühele Tartu seltskonna tegelasele kirjutas Paasvere metsade rikkuse üle niihästi botaanilises kui ka zooloogilises suhtes, paludes seks miskitmoodi samme astuda, et metsa mitte ei saaks hävitatud. Selle kirja suhtes nõu küsides allakirjutanult, juhtis see teda ülemal tähendatud looduskaitse sektsiooni, kus prof. F. Bucholtz asjast elavalt huvitust tundes ühes prof. Piiperiga südilt hakkasid rahvusliku pargi asutamist Paasvere metsadesse elustama, sinna paar korda ekskurisoone tehes, et lähemalt nende tingimistega tutvuneda, mis esinevad Paasvere metsades.

Seal kohati veel alalhoidunud ürgmetsad rikkaliku loomastikuga näisid rahvusliku pargi asutamiseks küllalt soodsad, ja valitsusele saadeti sellekohane ettepanek, soovides Paasvere metsadest Küüska metsavahi maja lähedusest umbes 25-30 ruut kilomeetrit maad ühes pealoleva metsaga.

Kuidas ka rahvusliku pargi asutamise mõtet ei teostataks, aga teaduslikkudeks tähelepanekuteks oleks see väga tarvilik. 10.10.1923

Tagasi üles