/nginx/o/2024/10/18/16426805t1hbc77.png)
/nginx/o/2016/02/04/5010569t1h0ed2.jpg)
Paari aasta eest ilmusid ajalehtedes teated, et Tartu ülikooli juures oleva Loodusuurijate seltsi loodus- ja loodusmälestusmärkide kaitse sektsioonil on valitsusega läbirääkimised rahvusliku pargi asutamise suhtes Paasvere metsa Virumaale.
Postimees 1923. aastal: rahvuslik park Virumaale
Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
Küsimus sai õieti alguse sest, et Paasvere mõistnik ühele Tartu seltskonna tegelasele kirjutas Paasvere metsade rikkuse üle niihästi botaanilises kui ka zooloogilises suhtes, paludes seks miskitmoodi samme astuda, et metsa mitte ei saaks hävitatud. Selle kirja suhtes nõu küsides allakirjutanult, juhtis see teda ülemal tähendatud looduskaitse sektsiooni, kus prof. F. Bucholtz asjast elavalt huvitust tundes ühes prof. Piiperiga südilt hakkasid rahvusliku pargi asutamist Paasvere metsadesse elustama, sinna paar korda ekskurisoone tehes, et lähemalt nende tingimistega tutvuneda, mis esinevad Paasvere metsades.
Seal kohati veel alalhoidunud ürgmetsad rikkaliku loomastikuga näisid rahvusliku pargi asutamiseks küllalt soodsad, ja valitsusele saadeti sellekohane ettepanek, soovides Paasvere metsadest Küüska metsavahi maja lähedusest umbes 25-30 ruut kilomeetrit maad ühes pealoleva metsaga.
Kuidas ka rahvusliku pargi asutamise mõtet ei teostataks, aga teaduslikkudeks tähelepanekuteks oleks see väga tarvilik. 10.10.1923