Politoloog: Reinsalu idee on surnult sündinud

Tõnis Saarts. Foto: Erik Prozes / Postimees

Urmas Reinsalu plaan luua Tallinnas Keskerakonna-vastane neljast erakonnast koosnev ühinenud opositsioon (IRL, RE, SDE, EKRE) on surnult sündinud idee, leiab politoloog Tõnis Saarts Tallinna Ülikooli ühiskonnateaduste instituudist.

Esiteks, nõrgimaks lüliks selles plaanis on sotsiaaldemokraadid. Kui IRLile ja Reformierakonnale pole flirt EKREga probleemiks, siis sotside jaoks on EKREga koalitsiooni minek punase joone ületamine. Nad ei tee seda. Nad sõlmivad Tallinnas pigem võimuliidu Keskerakonna, kui hakkavad istuma sõbralikult ühe laua taga EKREga. Ilma SDE osaluseta on aga Keskerakonda välistavat võimuliitu peaaegu võimatu moodustada.

Teiseks, Keskerakonna edu ja ebaedu on pöördvõrdelises seoses sellega, kuidas läheb neil valimistel Savisaare Liidul ja Tegusal Tallinnal. Tõenäoliselt kaotab Keskerakond ainuvõimu just tänu sellele, et Savisaar viib neilt osa vene hääli. Järelikult saab Keskerakonda välistavat võimuliitu, millel oleks linnavolikogus üle 50% kohtades, kokku panna ainult Savisaarega käed lüües. Ma ei kujuta seda hästi ette, kuidas IRL läheb koos Savisaarega, välistamaks Ratase Keskerakonda.

Kolmandaks, igale veidigi poliitikat jagavale inimesele on ju üsna selge, et seesugused, 4-5 partnerist koosnevad ja maailmavaateliselt ülimalt kirjud koalitsioonid, pole kuigi püsivad ja enamasti ei näita üles ka heal tasemel valitsemisvõimekust. Seesugune kirju võimuliit võiks püsida võimul tõesti maksimaalselt aasta (tõenäoliselt veelgi vähem) ja siis jookseb ikka mõni partner Keskerakonna poole üle ning enamus järgmisest neljaastasest perioodist möödub ikka Keskerakonna juhtimisel.

Meeldib see meile või ei, aga Keskerakond hakkab ilmselt ka uues volikogus olema kõige suurem erakond ja tema püsiv välistamine kogu nelja-aastaseks perioodiks nõuab tema vastastelt ülimalt suurt pingutust ja koostöötahet. Tänaseid erakondi vaadates ma seda aga lihtsalt ei näe.

Reinsalu viide 1990. aastate kolmiliidu koalitsioonidele (Isamaa, Reformierakond ja Mõõdukad) võib olla küll kena nostalgiline meenutus, kuid paraku on Eesti poliitika ja ka nimetatud erakonnad niivõrd palju muutunud, et seesuguseid ühisrindeid, mis annaks ka samas mõnes esinduskogus kokku enamuse, on järjest keerulisem sünnitada.