Siim Kasari

FOTO: Erakogu

Õpilasfirmad ei tee enam vaid seepe või küünlaid, nagu paljud kipuvad kritiseerima, vaid nii ideede kui ka omavaheline konkurents muudkui kasvab, kirjutab SA Harju Ettevõtlus- ja Arenduskeskuse noorte koordinaator Siim Kasari.

Käimas on üle-eestiline ettevõtlusnädal, mis on sel aastal suunatud rohkem noortele. President sõnas Võrus ettevõtlusnädalat avades, et ettevõtlus on looming, mis peab tulema inimese seest: «Loomulikult saab omandada erinevaid ettevõtluses vajaminevaid oskusi, kuid need üksi ei muuda kedagi ettevõtlikuks. Ettevõtlikkus on idee, tahtmine seda alustada ja ka kindel soov kuhugi välja jõuda.» Tänavune on ka järelkasvu väärtustav laste ja noorte kultuuriaasta.

Tore, aga kuidas?

Isegi Harjumaal, mida arvatakse olevat rikas ja justkui isearenev, avaneb väga erinev pilt. Tallinna ja lähiümbruse ehk rahvasuus kuldse ringi ning ülejäänu ehk tagamaa ettevõtlusaktiivsus erineb näiteks kaks korda. Lõhe väljendub ka haridusteenuse osutamises, kus vaid kolmandikus koolides pakutakse eri õppeastmeis ettevõtlus- või majandusõpet.

Majandus tähendab peamiselt teoreetilist mikro- ja makroökonoomikat, ent praktilist õpet, ehk näiteks koole, kus eelmisel õppeaastal loodi õpilasfirmasid, antakse Harjumaa 63 koolist vaid üheksas. Isegi kui mõne gümnaasiumi kodulehelt võib lugeda ettevõtlussuunast, ei pruugi tähendada, et see on tegelikult avatud, vaid ootab alles paberil õpilasi. Ja kui need leitaksegi, ei pruugi ikka saada oma kätega tegemise kogemusi.

Nii võivadki hoopis kutsekoolide õpilasfirmad olla tugevamad, sest nad seovad oma õpilasfirma valitud erialaga. Keskmine gümnaasiumi noor ei pruugi olla aga kunagi üheski ettevõttes külaski käinud. Aga just õpilasfirmades arendatakse noortes ettevõtlikke isikuomadusi ja pakutakse äri algatamise kogemust – peamiselt õpilasfirmade programmi Junior Achievement kaudu.

Kuidas siis sünnivad ettevõtlikud inimesed? Igaüks vajab teadmiste omandamisel teooria kõrval juhendamist, innustamist, vahel ka tagasihoidmist. Meil napib aga nii majanduse kui ka ettevõtluse õpetajaid ja õpilasfirmade juhendajaid. Paljud töötavad mitmes koolis korraga ja on pigem teooriat tundvad aineõpetajad, aga hästi sobiks ka noortetöötaja või juhendajakoolituse läbinud pühendunud lapsevanem.

Varakult praktika abil ettevõtluskogemusega kokku puutuv noor saab paremini elus hakkama, kummutades sealhulgas noorte seas levivaid müüte, et ettevõtja võib kaua magada ja teenib palju pappi. Õpilasfirmas näevad nad kiiresti pingutuse määra, et turule pääseda, kuidas ettevõtja töö sõltub kellast-kellani tegutsevatest teistest organisatsioonidest ja kui palju tuleb panustada suhetele ning koostööle, et mitte raha pärast ruttu omavahel tülli minna. Sedagi juhtub.

Õpilasfirmad ei tee enam vaid seepe või küünlaid, nagu paljud kipuvad kritiseerima, vaid nii ideede kui ka omavaheline konkurents muudkui kasvab: mullu registreeriti Eestis rekordarv, üle 200 firma, äsja täitus läbi aegade 3000 piir ja tänavu tulime Euroopa parimaks. Kõik see tuleneb noorte saadavatest kontaktidest ja uute oskuste (sealhulgas suhtlemise) omandamisest, mida ootavad tööandjad täna ja veel enam tuleviku ameteist.

Mitmeid nimetatud probleemidest aitavad lahendada maakondlikud arenduskeskused,  ärgitades koole kasutama programmi «Ettevõtlik kool» abil aktiivõppemeetodeid, muutes ainekavu praktilisemaks kuni abini õpilasfirmade juhendamisel ja mentorlusel. Julgustan kõiki kasutama üleriigilise kompetentsikeskuste võrgustiku võimalusi – vaid kohalikul tasandil on parim ülevaade omakandi ettevõtlustegevusest, et seda suunda edukalt arendada.

Haridus- ja teadusministeerium kutsub tänavu esmakordselt üles tunnustama viies kategoorias ettevõtlikke õppureid ning silmapaistvaid ettevõtlusõppe edendajaid, õpetajaid ja mentoreid. Ehk on tunnustus üks ajend, mis paneb inimesi veel innukamalt tegutsema?