Taavid Mikomägi

FOTO: Harry Tiits

Eesti koolides võiks olla laiapõhjaline ettevõtlusõpe, et sütitada meie noori oma ideid realiseerima ja siinset elu turgutama, kirjutab Taavid Mikomägi.

Olin 12-aastane, kui koduküla Maxima oli püsti saanud ja suvi värskelt saabunud. Kevadel sai maha pandud terve suur pakk herneid, neid hoolsalt kastetud, rohitud, sõnnikuga väetatud ja metsast kepidki toodud. Juuni lõpp pakkus saaki – minu esimene investeering oli viimaks toodangu näol likviidseks saanud. Ma ei olnud kunagi oma elus nii palju herneid näinud.

Ruttu laenasin emalt kaalu, laua ning isalt suure valge särgi, millele musta markeri ja väriseva käega kirjutasin: «HERNED». Maandusin Maxima ette ja õhtuks, kui herned müüdud ja mingi osa ka enda poolt ära söödud, oli mul näpus esimene 500 krooni. Suve lõpuks sain kokku lausa neljakohalise summa, mille eest ostsin fotokaamera ja suuremas koguses paremat seemet, mis aitas järgmisel aastal kasvatada «herneäri» müügimarginaali.

Loomulikult ei mõtestanud ma sel ajal oma tegevust finantsterminites ega kavatsenud end terveks eluks siduda hernekasvatusega. Küll aga sain sellest kogemusest sütituse, et juba keskkoolis kaasasutada idufirma Weps, mis pakkus tööd Tallinna ja Berliini kontoris kokku üheksale inimesele, teenindades kliente üle terve maailma. Enda ettevõttes sain võimaluse töötada koos inimestega, kelle ise oma meeskonda valisin ning juhtida teed probleemide poole, mis näisid kõige põnevamad ja suurimat arengut pakkuvad. Herneäri sütitus andis mulle võimaluse oma tööd ise defineerida ja tegeleda sellega, mis päriselt huvi pakkus.

Leian, et iga laps ja noor väärib suureks saades võimalust tegeleda oma tõelise kirega ja sütitust, millest saada julgus oma ideede proovimiseks olemaks ettevõtlik. Soovin, et igal koolinoorel oleks aimdust ettevõtlikkuse riskidest, kuid samal ajal uljust proovida uusi lahendusi ja põikpäisust eiramaks ütlust «See ei ole võimalik!».

«Kui me soovime tulevikus elada jõukas kõrge palgatasemega riigis, on oluline tagada noortele kvaliteetne ning kaasaegne haridus ja arendada neis ettevõtliku vaimu juba õige varakult. Loomulikult ei pea kõigist saama ettevõtjad, kuid ettevõtlikus on edu saavutamise aluseks igal elualal - olgu juttu hobidest, suhetest, tööalasest tegevustest või muust,» teab Tallinna linna noortevolikogu esimees Triinu-Liis Paabo lisada.

Kõik on kinni pealehakkamises ja takistuste ületamises. Kui midagi ei meeldi, tule ja tee teisiti – vaid selline suhtumine tagab meile, kui ühiskonnale, jätkusuutliku ja pikaaegse arengu.

Taolise ettevõtliku maailmavaate kasvatus peab algama esimesest kooliastmest läbi mängude ning jätkuma õpingute näol viimastes kooliastmetes. Nimetagem seda siis majandustunniks, ettevõtlusõppe programmiks või kodanikualgatuse õppeks, osa sellest peaks saama iga õpilane, et mõista kõigis eluvaldkondades vajalikku: majanduse toimimist, aja- ja rahajuhtimist, raamatupidamist ja primitiivset seadusandlust. Kõigist meist ei pea saama ettevõtjat, kuid igal õpilasel võiks olla pädevus, et tahtmise korral teadlikult ja riske tundes tegeleda ettevõtlusega.

Siinkohal soovin teha üleskutse – toome Eesti koolidesse laiapõhjalise ettevõtlusõppe, et sütitada meie noori oma ideid realiseerima ja siinset elu turgutama. Näeme üleriigilise õpilasfirma programmi edust, et huvi ja õpilaste nõudlus ettevõtlusõppe järele on juba olemas teeme selle süstemaatiliseks ja laiapõhjaliseks.

Noorena ei ole meil vaja palju, piisab vaid võimalusest!