Minu suureks rõõmuks ja üllatuseks said esimese klassi õpilased teemale kohe pihta ja aina kasvava entusiasmiga sündis 30 minuti jooksul tahvlile ka äriplaan. Sain nendest noortest suurt innustust ja juba järgmisel aastal võtsin vastu Tabasalu ühisgümnaasiumi ettevõtluse õpetaja kutse hakata ühe minifirma mentoriks. Noortel tüdrukud olid usinad ja neil läks väga hästi. Kreeme tootev minifirma J.B.A.A. tunnistati samal aastal Eesti parimaks minifirmaks.
Aasta hiljem osutusin mentoriks juba kolmele õpilasfirmale, kellest edukaim oli talukaupu vahendanud õpilasfirma Sibis, mis õpilasfirmade finaalis jäi napilt esikolmikust välja. Oli suur rõõm näha nende noorte silmis sära, mille tõi neile üks koolis õpetatav aine. Nende toredate ettevõtlike noortega suhtlen aktiivselt siiani ning elan innukalt kaasa nende uutele ettevõtmistele.
Tänased koolinoored on väga erinevad nendest, kes alustasid õpinguid Nõukogude Liidu ajal. Kaasaegsete laste maailm on juba varases nooruses palju avatum ja nad elavad sünnist saati keskkonnas, mida tasakaalustab ning juhib nõudlus ja pakkumine.
Veelgi olulisem on aga see, et nad usuvad, et kõik on võimalik ja piiranguteks on vaid nende enda kujutlusvõime ja kindel tahtmine. See on uskumus, mida tuleb innustada ning see on ka platvorm, mis sobib suurepäraselt kokku ettevõtlusõppega.
Minu eksperiment esimese klassi õpilastega näitab, et sellega võib alustada kohe ja kõige algusest. Lihtsatest ja elementaarsetest asjadest. Seda enam, et ettevõtlus on õppeaine, mida saab edukalt integreerida põhiainetega (nt. eesti keel, matemaatika), andes läbi ettevõtluse prisma teoreetilisele õppeainele praktiliselt mõistetava väljundi.