Juhtkiri: klaarime selle asja ära!

Presidendiloss Kadriorus Foto: SCANPIX

Ära paranda masinat, mis töötab! Aga kui masin siiski nähtavalt tõrgub, tuleb mehaanikul käised üles käärida. Paberile jõudnud ettepanek presidendivalimiste korra muutmiseks pole veel küps seaduseks saama, kuid vähemalt on see vajalik protsess alanud. Varsti võib selleks  olla juba lootusetult hilja.

Kuigi aasta tagasi reageerisid inimesed presidendivalimiste läbikukkumisele riigikogus ja valimiskogus erineva dramaatilisusega – karmimad hinnangud rääksid koguni põhiseaduslikust kriisist –, oldi siiski valdavalt üksmeelselt veendunud, et senist süsteemi tuleb muuta.

Presidendivalimiste kampaania oli mullu iseenesest aktiivne ja elav. Väärikaid kandidaate jagus ning avalike debattide käigus arutati ajakirjanduses läbi hulk Eestile olulisi probleeme ja teemasid. See näitas ka riigipea kaalukat rolli meie riigis. Ent erakondade koostöö puudumine ning võimetus ja kohati soovimatus olukorrast väljapääsu leida pani valimisi farsiks muutes löögi alla Eesti poliitilise süsteemi ja demokraatia, nagu toona juhtkirjas tõdesime.

President Toomas Hendrik Ilves kutsus mullu 12. septembril riigikogus peetud kõnes kaaluma valimiste korra muutust nii, et valimiskogu teine voor lõpeks igal juhul riigipea valimisega. «Eesti põhiseaduse mõte ei vaata presidendivalimisi kui iludusvõistlust või meelelahutussaadet koos joonistuskonkursiga, vaid kui erakondade avalikku kokkuleppimist, et valida riigipea,» märkis Ilves.

Seda, et presidendi võiks valida üks kogu, toetas ka tänavu kevadel kogunenud põhiseaduse asjatundjate kogu. Justiitsministeeriumis nüüdseks vormunud ettepanek pole veel täiuslik. Ometi on just praegu saabunud parim aeg teema parlamendi praeguses koosseisus läbi arutada ja otsusena vastu võtta. Põhiseaduse muutmine pole lihtne protseduur, selle edasilükkamine tähendaks juba kiirmenetlust, mis ei pruugi õnnestuda ega olla ka head õigusloomet ja muutuse kaalukust arvestades parim lahendus.

Alati kui algab debatt presidendivalimiste süsteemi muutmiseks, tõuseb taas vältimatult päevakorda ka riigipea otsevalimise temaatika. President Lennart Meri tegi oma lahkumiskõnes aastal 2001 ettepaneku otsevalimiseks, nähes seejuures ette tasakaalustava mehhanismi loomist Põhiseaduse Kohtu näol. Asja on vahepealsete aastate jooksul mitu korda arutatud. Kuigi osa poliitilisi jõude otsevalimist pooldab, on selleni jõudmine vähemalt praegu üpris ebatõenäoline, sest selle vastu on kaalukaid argumente – oleme ikkagi esindusdemokraatia. Riigikogu praeguse koosseisu enamus seda ei toeta ning otsevalimise vastu on seni olnud ka valdav osa riigiõiguse eksperte.