«Eestile on kombeks kaks panka korraga,» kajas mu peas esmaspäeva hommikul, mil Eestis lansseeriti ühel ja samal päeval kaks uut panka, parafraas president Lennart Meri tuntud lausest.
Tõnis Oja: kaks panka korraga (1)
Kui täpne olla, siis Coop Pank ega ka Luminor ei tekkinud tühjalt kohalt ning kolleeg kostis, et Eestis jäi panku hoopis vähemaks. Formaalselt võttes ongi nii, et üks pank vahetas lihtsalt nime ja kahe suurpanga tütarpanga asemele tuleb üks, aga pigem usun siiski, et 2. oktoober läheb ajalukku olulise pöördepunktina Eesti panganduse ajaloos.
Kuni viimase ajani on Eesti pangandusturg olnud väga stabiilne: neljale suuremale pangale kuulub umbes 90 protsenti laenuturust. Viimastel aastatel on küll toimunud mõningased muutused – üks suurtest (Danske Bank) loobus paar aastat tagasi eraisikute jaepangandusest ning tänavu sattus koguni rahapesuskandaali. Jõudsalt on kasvamas LHV ning uue pangana on pead tõstmas ka Inbank, aga nn suure neliku ülevõimu lõhkumiseks oleks kulunud veel aastaid. Pensionifondide mahult on LHV küll jõudnud teisele kohale, aga sellel turul on ta juba ammu enne pangaks saamist.
Tundub, et nii Coop Pank kui ka Luminor on täis tahtmist muuta kohalikku pangandusmaastikku. Eesti Krediidipank on seni olnud pigem välisresidentidele keskendunud nišipank, Nordea on olnud pigem suurte äriklientide ja jõukamate eraisikute pank. Siinne DNB oli samuti pigem nišipank.
Coop Pank soovib endale kahmata peamiselt maapiirkondade kliendid. Ühest küljest oleks neil selleks ühistute liikmete ja poodide klientide näol potentsiaal nagu olemas. Teisalt jääb mulle arusaamatuks, kuidas nad poekliendid ikka pangaklientideks saavad. Coop Panga juht Margus Rink toob näiteks, et pangaklientidele hakatakse poodides pakkuma odavamat kaupa. Kas aga mõnikümmend senti odavam vorstikilo kaalub üles protsendipunkti võrra kõrgema tarbimis- või eluasemelaenuintressi, mida on võimelised pakkuma suurpangad? Kahtlane.
Luminori edule on lihtsam panustada. Erkki Raasuke on rahvusvahelise kogemusega pangajuht. Ka algmaterjal on üsna kvaliteetne – tugevad omanikud ning erinevalt Coop Pangast on neil ka üsna korralik kliendibaas, millelt edasi kasvada.
Ühesõnaga, pangandusmaastikul läheb ilmselt põnevaks, aga millised on tulemused, seda näeme ehk paari-kolme aasta pärast.
Aga nagu kõlab tuntud telereklaamis, see pole veel kõik. Tänu finantstehnoloogia idufirmadele (fintech) on muutumas kogu pangandus, millest on saanud lahingutander, kus otsustatakse, kes keda. Ühed usuvad, et uued tehnoloogiad võtavad võimust ja juba mõnekümne aasta pärast ei pruugi panku praegusel kujul enam olla. Teised arvavad, et fintech annab pangandusele hoopis uue hingamise.
Kui seni on peetud pangandust väga igavaks majandusharuks ja et nii see peabki olema, siis nüüd tundub, et läheb üsna põnevaks, ning pole välistatud, et Eestist saab üks põnevamaid paiku globaalsel pangandusturul.