/nginx/o/2024/10/18/16426805t1hbc77.png)
/nginx/o/2011/02/21/521050t1hc59c.jpg)
Eile kogunes riigikogu oma esimesele istungile. Pärastlõunal valiti Eesti Vabariigi president.
Postimees 1992. aastal: Lennart Meri on Eesti Vabariigi president
Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
Toomas Alatalu, Paul-Olev Mõtsküla, Peeter Lorents, Arvo Sirendi, Ants Käärma ei olnud rahul sellega, et presidendi valimine on vaid hääletusprotseduuri läbiviimine. Tiit Made tahtis presidendikandidaate näha.
Valimiskomisjoni esimees Eerik-Juhan Truuväli püüdis selgitada, et vastavalt presidendi valimise seadusele on ainuvõimalik, et teises voorus vaid hääletatakse.
Ülo Nugis ei lasknud end häirida ja selguse mõttes viis läbi kaks eraldi hääletust. Esiteks, kes on selle poolt, et teha presidendivalimised ilma läbirääkimisteta. Poolt 51, vastu 40, erapooletuid 7. Selle hääletuse puhul tervitas Jüri Toomepuu uut demokraatiat, kui partei diktaadist on saanud parteide diktaat.
Teisel hääletusel oli küsimus: kes on selle poolt, et kutsuda presidendikandidaadid enne hääletamist riigikogu ette. Poolt 38, vastu 50, erapooletuid 11.
Presidendi valimiseks oli aega üks tund.
Eerik-Juhan Truuväli luges ette tulemused: 101 riigikogulasest 59 andis oma hääle Lennart Merile, 31 Arnold Rüütlile, 11 sedelit tunnistati kehtetuks.
6.10.1992