/nginx/o/2024/10/18/16426805t1hbc77.png)
:format(webp)/nginx/o/2017/06/01/6735021t1he6b7.jpg)
3. oktoobril kell 00.00 heisati senise Saksa DV territooriumitele Saksamaa Liitvabariigi riigilipud. Samal ajal hakkasid helisema kirikukellad. Rahvas hõiskas ja juubeldas.
Edasi 1990. aastal: ühinemisöö Saksamaal
Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
Siinkohal mõned arvamused ja hinnangud, kogutud Schwerinis 3. oktoobri varahommikul.
AEDNIK: Ühinemist tähistame koos tuttavatega. 31. septembrist olen töötu ja kuidas meie kolmelapseline pere edasi elab, ei tea.
PENSIONÄR: Mille üle rõõmustada? Pärast 1. juulit jäi minu hoiusummast järele ainult pool. Kohutav on see, et kaotavad ära tasuta arstiabi ja tasuta rohud.
INSENER: Saksamaade niivõrd kiire ühinemine oli ainuõige. Üleminekuseaduste edasikestmine oleks elu hullemaks muutnud.
ERATAKSOJUHT: Ootasin ühinemist väga ja tervitan igati. Olen alati olnud vaba ettevõtluse pooldaja.
ÕPILANE: Nüüd on müügil palju ilusaid asju.
TISLER: Algusest peale olen ühise Saksamaa poolt. Mõtlen aga selle peale miks käivad westid ossidega ümber, nagu teise sordi inimestega.
AMETNIK: Olen sündinud 1939. aastal. Mind on kasvatanud 40 aastat Saksa DV ja olen selles osaline. Sellepärast on mu südamel kõik see, mis meie SDV-s oli head, uuele Saksamaale kaasa võtta. Ossidel pole vaja tuleviku pärast hirmu tunda kuna Saksamaa Liitvabariigi sotsiaalkindlustussüsteem on lääneriikide parim.
4.10.1990