Baltimaade lipud

FOTO: Ants Liigus / Pärnu Postimees

Kas tänapäeval on Pribaltika vene keeles üksnes geograafiline termin, küsib Kaitseliidu vabatahtlike blogi Propastop.

Pribaltika (Прибалтика) on venekeelne väljend, mis tähendab sõnasõnalises tõlkes «Balti mere äärne». Kuid seda terminit ei ole kasutatud kunagi kõigi Läänemerega piirnevate riikide nimetamiseks. Näiteks Rootsi või Saksamaa ei ole käinud ega käi Pribaltika mõiste alla – see on reserveeritud üksnes kunagi Venemaa või Nõukogude Liidu koosseisu kuulunud aladele.

Ajalooliselt hakati «Pribaltika kubermangude» mõistet kasutama Venemaa impeeriumi osade Eestimaa, Liivimaa ja Kuramaa kohta 19. sajandi lõpus, kui varasemad Ostsee kubermangud (Ostsee – Läänemeri saksa keeles) venestamispoliitka käigus ümber nimetati. Tsaaririigis kasutati Pribaltikat ka Leedu aladest ja vahel ka Soomest rääkides.

Esimese maailmasõja järel iseseisvunud Eestit, Lätit ja Leedut hakati taas Pribaltikaks kutsuma pärast seda, kui  Nõukogude Liit okupeeris Baltimaad. «Nõukogude Pribaltika» oli vene keeles laialdaselt kasutusel ja tähistas kunagiste iseseisvate riikide asemele loodud pseudomoodustisi – nõukogude sotsialistlikke vabariike (NSV).

Kas tänapäeval on Pribaltika vene keeles üksnes geograafiline termin? Näiteks Leedu filosoof ja kultuuriteoreetik Gintautas Mažeikis arvab, et tegemist ei ole süütu kohanimega, vaid selles kajastub nõukogudeaegse olukorra taaselustamise püüd. Tema meelest väljendub Pribaltika kasutamises imperialistlik püüd käsitleda Balti riike Venemaa mõjusfäärina, «naš»-piirkonnana (наш – meie oma vene keeles. Erinevalt terminist «Balti riigid» (страны või государства Балтии), mis tunnustab Eesti, Läti ja Leedu valikuid ja iseseisvust.

Muidugi on Mažeikise seisukohal Venemaa meedias oponente. Näiteks Venemaa Balti (või tegelikult ostetõlkes Pribaltika) uuringute assotsiatsiooni president Nikolai Meževitši meelest on igal keelel õigus nimetada asju isemoodi. Pribaltikas polevat midagi poliitilist, selles tondi nägemine olla tavapärane baltlaste paranoia, russofoobia, soov oma nõukogude minevikku eitada. (Meževitši erapooletuse kohta saab järelduse teha tema ära mainimisest kapo aastaraamatus ja tuumajaama ründamise propagandajuhtumis)

Küllap võiks Pribaltika kasutamise vene keeles tähelepanuta jätta, kui Kremli propagandamasin Balti riikide suunas infosõda ei peaks. Balti naabrite omariikluse naeruvääristamise, Nõukogude Liidu poolse okupeerimise eitamise ja rahvustepõhise lõhe tekitamise taustal on põhjust ka ideoloogiliselt laenguga nimetustesse tähelepanuga suhtuda.

Kas sina pead terminit Pribaltika ideoloogiliselt laetuks? Kirjuta oma arvamusest Propastopi Facebooki lehel!


Propastop.org on Kaitseliidu vabatahtlike veetav blogi, mis tegeleb Eesti-vastaste manipulatsioonide, valede ja propaganda paljastamisega. Nende tegemisi saab jälgida ka Facebookis.