Jaanus Tiisvend

FOTO: Elektrilevi

Elektrilevi ja Eesti Energia omandisuhe ei mängi rolli energiaturu neutraalsuses, ammugi mitte lõpptarbijale kvaliteetse võrguteenuse pakkumise kontekstis, kirjutab Elektrilevi juhatuse esimees Jaanus Tiisvend.

Eleringi juhatuse esimees Taavi Veskimägi väitis Postimehes ilmunud arvamusloos, et neutraalse energiaturu huvides oleks eraldada Elektrilevi Eesti Energiast. Jaotusvõrguettevõtte Elektrilevi teenuse hinda reguleerib aga seadus ja võrdse kohtlemise põhimõtetel hoiab silma peal konkurentsiamet.

Seega ei saa Elektrilevi ja Eesti Energia omandisuhe mängida rolli energiaturu neutraalsuses, veel vähem on see argument kõige olulisema, lõpptarbijale kvaliteetse võrguteenuse pakkumise kontekstis.

Elektrilevi on viimase viie aastaga suuresti tänu tarkvõrgu lahendustele revolutsiooniliselt parandanud Eesti elektrivõrku. Keskmine elektrikatkestuse aeg majapidamise kohta on selle aja jooksul vähenenud enam kui kaks korda. Nutikal võrgul põhinevad lahendused toovad ka kliendimugavust ja kulusäästu – selle ilmekas näide on ligi 630 000 kaugloetavat arvestit, mille paigaldamisega sai elektrinäitude teatamisest ajalugu, vähenesid kaks korda kliendipöördumised ja kahanesid 30 protsendi võrra elektrivõrgu kaod.

Meie soov on pakkuda kvaliteetset ja ajaga kaasas käivat teenust, mis kasutab kiiresti arenevat tehnoloogiat. Teenust, mis arendaks majandust ja tagaks kodudes eluks vajaliku elektriühenduse. Siiani oleme seda ülesannet edukalt täitnud iseseisva jaotusvõrguettevõtjana, Eesti Energia kontserni kuuluvana.

Eestis on üle 30 jaotusvõrguettevõtte, Elektrilevi neist suurim. Kõik nad tegutsevad oma piirkonnas monopoolses seisundis, kuna samasse kohta ei ole majanduslikult otstarbekas mitut võrku ehitada. Avatud elektriturul on võrguettevõtte tegevus rangelt seadusega reguleeritud ja konkurentsiameti järelevalve all, mis tagab tarbijale põhjendatud hinnaga teenuse sõltumata võrguettevõtte omandivormist.

Elektrilevi on seejuures ainus jaotusvõrguettevõte Eestis, kellel on üle 100 000 kliendi. Vastavalt elektrituruseadusele tähendab see aga meie jaoks rangemat kontrolli ja täiendavaid piiranguid, muu hulgas ka seda, et me ei tohi erinevalt teistest jaotusvõrguettevõtetest elektrit müüa ega toota.

Turuosaliste (müüjad, tootjad, kliendid) võrdse kohtlemise tagamiseks ja konfidentsiaalsuskohustuse täitmiseks on kehtestatud reeglid andmekasutusele. Reeglid ja järelevalve välistavad olukorra, kus Eesti Energia saaks mingilgi moel teiste energiamüüjate ees eelise suhtes Elektrileviga.

Veskimägi puudutas oma arvamusloos ka võimalikku Eleringi ja Elektrilevi ühendamist, kuna nendel ettevõtetel olevat täpselt ühesugune ärimudel. Meie aga leiame, et põhivõrguettevõtja ülesanded on väga spetsiifilised ja eraldiseisvad jaotusvõrguettevõtja tegevusest.

Elering toimib Eesti elektrisüsteemi operaatorina, kelle ülesanne on planeerida talitlust ja juhtida süsteemi koos piiriüleste ühendustega. Elektrilevi ülesanne on aga tuua elekter sadade tuhandete Eesti lõpptarbijateni.

Euroopa elektri siseturu direktiiv ning meie elektrituruseadus eristab põhi- ja jaotusvõrguettevõtjaid väga erinevate rollide täitjatena ning Euroopas ei ole levinud praktika, et need funktsioonid oleksid viidud ühe ettevõtte koosseisu. Eesti elektrituruseaduses on sätestatud põhimõte, et põhivõrguettevõtja ei või samal ajal olla jaotusvõrguettevõtja.

Veskimägi väidab, et Eesti Energia ja Elektrilevi vahel ei tohi olla mingisugust sünergiat. Arusaamatuks jääb, miks peaks see sünergia tingimata väljenduma teiste osapoolte ebavõrdses kohtlemises. Tugev vertikaalselt integreeritud energiaettevõte – kui ta täidab kõiki tegevusalade eristamise nõudeid – on Eesti ja Euroopa õigusruumis aktsepteeritav ning teistes riikides levinud.

Ja sünergiat ehk koostööd parima lõpptulemuse nimel otsib Elektrilevi kõikide partnerite puhul, kaasa arvatud Eleringiga.