Juhtkiri: probleem on lahendatud

ID-kaart. Foto: Erik Prozes

Pildi sellest, mis maailmas toimub, panevad paljuski kokku suured infoagentuurid, nagu Reuters, Associated Press, AFP, DPA ja EFE. Nemad on põhilised maailmaturu infoga varustajad. Samas on nende vaatevälja raske sattuda, näiteks on ühe uuringu käigus selgitatud, milline näeb maailm välja Reutersi järgi. Põhimõtteliselt pole läbi Reutersi optika suurt osa maailmast näha, see keskendub enamasti umbes paarikümnele riigile, millest kaks kolmandikku kuuluvad suurte väga arenenud majandusega maade hulka, ülejäänud satuvad pildile tänu erakorralistele sündmustele või on nende vastu Reutersil eriline huvi, nagu Suurbritannia ja USA puhul.

Eesti kuulub nende 170 riigi hulka, kes sellest pildist välja jäävad. Nii ei pälvinud erilist tähelepanu ka Eesti ID-kaardiga seotud probleemid, ehkki mõned kohalikud vaatlejad avaldasid muret, et see hävitab Eesti kui e-riigi kuvandi. Frankfurter Allgemeines, Financial Timesis ja mõnes tehnikaportaalis ilmusid mõned murelikud kirjutised, sellega asi piirduski. Iga rahva jaoks on nende riik telg, mille ümber maakera pöörleb. Olgu see riik pealegi nii väike kui tahes, igasugused meeldetuletused ja vihjedki temale ülejäänud maailmas otsitakse hoolega välja ning viiakse avalikkuseni.

Olgu selle kõigega kuidas on, ent Eesti võib praegu ID-kaardi probleemi, mis veidi ka väljaspool meie piire kajas, kuid ennekõike siiski suurt osa meie enda riigi kodanikest puudutas, lahendatuks kuulutada. Mõneti on märgilise tähendusega, et see toimus vahetult enne seda, kui Euroopa Liidu riikide liidrid Tallinnas kokku saavad, et digiteemasid arutada. Eesti senine edu digivaldkonnas on ilmne, ning tänu sellele, et probleemile kiiresti reageeriti, maine endiselt plekitu.

Turvariski kõrvaldamiseks loodi riigi infosüsteemi ameti eestvedamisel tarkvara, tänu millele saab turvariskiga ID-kaartide elektroonilist osa uuendada. Seda võib novembrist detsembrini iseseisvalt teha, aga kui see 2018. aasta aprilliks on tegemata, siis ei saa kaardiomanikud oma kaarti elektrooniliselt enam kasutada.

Kindlasti mängivad nii Eesti senise edu kui ka ID-kaardi puuduste kõrvaldamise juures olulist rolli meie mastaabid ning väiksus tuleb teatud mõttes kasuks. Kuid see ei pisenda kuidagi nende inimeste pingutust, tänu kellele see probleem lahendatud sai, nemad on ära teeninud meie tänusõnad.

Me ei pruugi seda iga päev märgata, ent viimase 15 aasta jooksul on ID-kaart ja sellega seotud teenused muutunud meie jaoks millekski, ilma milleta me oma elu enam hästi ette ei kujuta. Muidugi on elu ka nendeta endiselt võimalik, ent ID-kaardist on kujunenud abivahend, mis päästab meid mitmetest sekeldustest ja toimingutest, mis varem võrdlemisi tüütud näisid.