Sinu brauser on natuke ajast maha jäänud. Et kõik töötaks, nagu vaja, palun uuenda enda brauserit.
Küpsised aitavad meil teenuseid edastada. Meie teenuseid kasutades nõustute sellega, et kasutame küpsiseid. ROHKEM INFOT >

Taavi Veskimägi: nähtamatu käsi energiaturul

2
KOMMENTEERI PRINDI ARTIKKEL
Saada vihje
Taavi Veskimägi | FOTO: Erakogu

Eesti vajab neutraalset jaotusvõrguettevõtjat, seega oleks energiaturu arengu huvides eraldada Elektrilevi Eesti Energiast, pakub Eleringi juhatuse esimees Taavi Veskimägi.

Tuleviku energiasüsteemis liigub vähem energiat ja rohkem infot. Turutundlik info tekib üha enam jaotusvõrkudes, mida hajusamalt toimivaks energiasüsteem muutub. Info omamise ja töötlemise võimekus muutub energiaturul peamiseks konkurentsieeliseks. Sellest lähtuvalt olen pidanud juba aastaid energiaturul konkurentsi edendamiseks ja kõigi turuosaliste võrdse kohtlemise tagamiseks oluliseks suurte jaotusvõrkude eraldamist energia müügist ja tootmisest.

Eestis on see eelkõige küsimus 90 protsenti elektritarbijaid ühendava Elektrilevi kuulumisest Eesti Energia omandusse. Eesti elektrituru avamise edulugu on saanud teoks paljuski tänu kaheksa aastat tagasi tehtud otsusele põhivõrk Eesti Energiast eraldada ja moodustada iseseisev aktsiaselts Elering. Eesti Energia sai keskenduda konkurentsile Põhja-Balti energiaturul, Elering energiaturu arendamisele kõigi turuosaliste huvides.

Tahtes astuda nüüd järgmist sammu, tuleb sarnaselt Eleringiga eraldada Elektrilevi omandiliselt Eesti Energiast. Eesti vajab neutraalset suurimat jaotusvõrguettevõtjat. Ja see juhtub varem või hiljem nagunii. Mida varem me seda teeme, seda rohkem kasu ühiskond turu paremast toimimisest lõikab.

Eleringi otsust tehes, mäletan seda hästi, maaliti seinale selliseid suuri kolle, et kohe kukub maailm kokku. Aga ei kukkunud. Ja ei kuku ka nüüd. Miks see ei saa olla probleem? Eesti Energia ja Elektrilevi vahel ei tohi olemuslikult olla mingisugust sünergiat. Kõik, kes räägivad Elektrilevi ja Eesti Energia vahelisest sünergiast, ütlevad automaatselt, et Eesti Energia kuritarvitab enda osalust turul 90 protsenti elektrivõrgu kliente omavas võrguettevõttes.

See ongi põhiidee, Eesti Energial ei saa olla konkurentsieelist näiteks 220 Energia ees tänu Elektrilevi omamisele. Peamine argument on olnud ühine klienditeenindus. Ühe arve süsteemile, mille väljastab elektrimüüja tarbijale, üleminekul ei ole Elektrilevil enam tulevikus vajadust sellise massiivse klienditeeninduse järele. Selle saab suunata digitaalsetesse kanalitesse.

Kui on spekuleeritud, kas Elering tahaks Elektrilevi ära osta, siis jah. Meil on täpselt ühesugune ärimudel, 100 protsenti reguleeritud äri. Kuid oluline ei ole, kas Elektrilevi ja Elering on koos või lahus.

Siin on nii poolt- kui vastuargumente. Oluline on Elektrilevi eraldatus Eesti Energiast, tagamaks info haldamise neutraalsus, kõigi energiamüüjate ja üha suuremal määral tootjate liitumisel jaotusvõrku, tootjate võrdne kohtlemine.

Aasataid on energiasüsteemi korraldatud loogika järgi, et kuskil on keskne elektrijaam, nt Narvas, ja siis suurtel mastidel olevate liinidega tuuakse elekter üle pikkade distantside kohale ja väikestel mastidel olevatega jaotatakse laiali tarbijatele. Ja neid suuri elektrijaamu siis käitatakse vastavalt tarbimisele.

Kui tarbimine kasvab, pannakse auru juurde, ja kui tarbimine väheneb, siis võetakse auru maha. Sellisel kujul on see toimunud juba sajandi jagu. Uute tehnoloogiate kasutuselevõtu tulemusena ja eelkõige tänu digitaliseerimisele on aga kogu energiasüsteemi toimimine kiires muutuses. Nagu paljud teised tööstussektorid. Energiasüsteemid muutuvad eelkirjeldatud tsentraalselt toimivast tarbijakeskseks, hajutatuks. Tarbija ei ole enam pelgalt tarbija, vaid tootja-salvestaja-müüja ja tarbija kokku.

Kõige selle tulemusena ei ole tulevikus enam vaja nii palju energiat üle kanda suurtest elektrijaamadest, vaid palju energiat saab toota ja tarbida kohapeal. Monopoolsed energiavõrgud seisavad esimest korda reaalses konkurentsis võrguväliste elektritootmise-salvestamise-jaotamise lahendustega. Üha enam on eraldi saarestunud võrke, millele võrguettevõtjad saavad pakkuda tänasega võrreldes hoopis teistsuguseid teenuseid. Ja seda teevad põhivõrk ja jaotusvõrk koos, ühisel platvormil. Võrkude pakutavad teenused muutuvad üha enam energia ülekandest, tagavara võimsust ja info töötlemist pakkuvateks ettevõteteks. Võrguettevõtjatele annab see tugeva piirangu muutuda tänasest oluliselt efektiivsemaks, et mitte kaotada kliente.

Samal ajal energiasüsteemide liikumisega tsentraalselt hajutataks muutuvad energiaturud lokaalsest regionaalseks ja piirid energiakandjate konkurentsis kaovad. Üha lihtsam on liikuda üle energiakandjate piiride. Näiteks elekter konkureerib gaasi või kaugküttega sama töö ära tegemisel.

Tuleviku energiasüsteemis kaovad piirid põhivõrgu ja jaotusvõrgu vahel, nende rollid ja ülesanded muutuvad üsna sarnaseks. Sisuliselt võrguettevõtjad planeerivad, ehitavad, juhivad, haldavad elektrivõrku koos, kus elekter liigub nii ülempinge poolelt alampinge poolele kui vastupidi. Oluline on tagada info haldus ja töötlemine tsentraalselt üle erinevate võrkude ja energiakandjate.

Aga ka võrguettevõtjad ise muutuvad. Tulevikus tekib praeguse ühtse võrguettevõtte ärimudeli asemel kaks erinevat ärimudelit: info haldamise ja süsteemi juhtimise regionaalne platvorm ning energiavõrgu haldamine.

Energiamajanduses toimuvate muutuste valguses peaks Eestil olema kaks eesmärki. Esiteks, kõige töökindlam/odavam energiavõrk, mis toetab majandust. Teiseks, kõige parem digitaalne platvorm, mis oleks aluseks energiasüsteemi juhtimise konsolideerimisele Põhja-Balti regioonis.

Tagasi üles