:format(webp)/nginx/o/2017/07/11/6882237t1h1405.jpg)
:format(webp)/nginx/o/2017/09/26/7140617t1hef81.jpg)
Sina-Teie-alternatiive ei saa võtta nii, et üks on hea ja teine paha. Ebasobiv sinatamine võib mõjuda ebaviisaka ja familiaarsena, kirjutab arvamusportaali kolumnist Ülle Leis.
Tõlkes leitud Eesti: mõned nipid sina-Teie-džunglis orienteerumiseks
Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
Eesti keeles on sina ja Teie, aga inglise keeles on mõlema kohta ainult üks sõna – you. Seda teadsin koolis sama kindlalt kui et 1+1 = 2. Alles aastaid hiljem tabas mind välguna arusaam, et ka inglise keeles on midagi sarnast kui sina ja Teie, kuid neid väljendatakse teistsuguste vahenditega – eesnimega (John) ja perekonnanimega (Mr Smith).
Tagantjärele targana oleksin võinud seda taibata kohe, kui ingliskeelses raamatus lausus üks tegelane teisele You can call me John, Please call me John või Just call me John, või öeldi kellegi kohta The two were on first-name terms või He is on a first-name basis with everybody. Aga midagi pole parata, kui mul on nii pikad juhtmed.
Mina olen Ott ja sina oled Ott?
Soome, saksa ja prantsuse keeles tundub olukord lihtne – kõigis neis keeltes on sina ja Teie, just nagu eesti keeles. Aga võta näpust. Sina ja Teie ning isegi eesnimi ei ole eesti keeles võrdne samaga teistes kultuurides. Näiteks eestlasel võib olla raske soome keeles ülemust sinatada, ülemusel võib aga olla ebamugav harjuda teietamisega.
Tegelikult sinatame ja teietame muidugi väga erinevalt isegi emakeeles. Osa meist sinatab kõiki, osa paneb kord sortsukese sina ja siis törtsukese Teiet, nii kuidas juhtub, ning osal on omad reeglid, keda nad teietavad ja keda sinatavad.
Suhtluse võti
Ükskõik kui ebaoluliseks me sina-Teie-teemat emakeeles ka ei pea, tuleks see tähtsusjärjekorras esiplaanile sättida võõrkeelses suhtluses, kus sõnavalik võib olla palju olulisem. Nende sõnadega väljendatakse suhtumist vestluspartnerisse – sõprust või sõbralikkust, viisakust, külmust, lugupidamist, üleolekut, lähedust, irooniat, võrdsust, distantsi, meelitust, võimu ja palju muud. Niisiis võib sina-Teie valik määrata esmamulje ning ühtlasi äriläbirääkimiste, intervjuu, töövestluse või muu suhtluse saatuse.
Sina-Teie-alternatiive ei saa võtta nii, et üks on hea ja teine paha. Ebasobiv sinatamine võib mõjuda ebaviisaka ja familiaarsena. Kui A tervitab B-d Good morning, Mr Tamm ja B vastab Hi, Peter, siis jätab B vastus mulje, et ta vaatab A-le ülevalt alla. Kui A ja B on positsioonilt võrdsed, peaks B tervitama vastu perekonnanimega. Kui B on hierarhias kõrgemal kui A ja soovib suhelda samal tasandil, saab vaid tema teha ettepaneku sinatamiseks (Good morning, please call me Andres).
Halva mulje võib jätta ka teietades. Näiteks X tervitab Y-t Hi, Toivo. Y vastab mitte Hi, Tom vaid Good morning, Mr Brown. Y vastutervitus võib mõjuda oma positsiooni allakriipsutamisena ja etteheitena liigse familiaarsuse pärast, kuigi polnud üldse nii mõeldud.
Kasutamisõpetus: enne tarvitamist mõtiskleda
Sina ja Teie kohta peaks iga keele õppimisel kaasa saama ka kasutusjuhendi. Paraku on raske anda täpset retsepti, sest kasutus sõltub väga paljudest muutujatest – kultuurist, suhtlejate tutvusastmest, vanusevahest, ühiskondlikust positsioonist, ametist, soost, suhtlusolukorrast ja paljust muust. Mõned nipid aitavad siiski sina-Teie-džunglis orienteeruda.
Esiteks kulub marjaks ära teadmine, et sõnu sina ja Teie ei saa keelest keelde kopeerida. Paljudes kultuurides (näiteks saksa ja prantsuse) tuleb hoiduda võõra inimese (sageli ka kolleegi) poole eesnimega pöördumisest ja oodata, kuni tema seda ette paneb – võib-olla kuude või aastate pärast.
Teiseks tasub end harjutada võõrkeeles suheldes kuulama mitte vaid seda, mida öeldakse, aga ka seda, kuidas (ees- või perekonnanimi, sina või Teie) üksteise poole pöördutakse, ning sellest eeskuju võtma. Kui eeskuju pole, on turvalisim perekonnanimi. Väga olulised on ka tiitlid (näiteks professor).
Kolmandaks võib tähelepanelikul vaatlusel märgata, et paljudes kultuurides on kombeks nime (nii ees- kui ka perekonnanime) palju rohkem kasutada kui eesti keeles. Selle ülekandmist eesti keelde võib olla vahel piinarikas kuulata: «Tere, Mari. Kas praegu on sobiv rääkida, Mari? Mari, meil on väga hea pakkumine.» Välismaalasele võivad omakorda silma torgata imelikud augud seal, kus tema kultuuris kasutatakse nime, eestlase jutus see aga puudub.
Võib tunduda, et härratamine ja prouatamine kuulub filmi või raamatusse, kuid tegelikult räägitakse nii ka päris elus. Niisiis on aeg oma suuga järele proovida, kuidas kõlab Some tea for you, Professor Holmes? Elu nagu filmis.
Ülle Leis on ühe suurema ja mitmekesisema kogemustepagasiga vabakutseline konverentsitõlk Eestis ja staažikas suulise tõlke õppejõud. Ta teeb võõrkeelse suhtluse ja tõlkimise koolitusi ning käib ka samadel teemadel erinevates organisatsioonides ja üritustel esinemas. Ta on käsiraamatu «Võõrkeelne suhtlus Euroopa Liidus» autor ja viipekeeletõlgi erialaõpiku kaasautor.