Helve Laasik: Jõgeva piirkonnas kütab kirgi Palamuse lasteaia lugu

Helve Laasik Foto: Erakogu

Kui Tartus kaaluvad erakonnad valimiste eel, kuhu ehitada suur maja, siis Jõgeva piirkonnas suur maja juba kerkib, ent küsimus on, kes selle kinni maksab, kirjutab Vooremaa peatoimetaja Helve Laasik.

Ühinemislepingut ette valmistades leppisid Jõgeva piirkonnas liituvad neli omavalitsust (Jõgeva linn ja vald, Palamuse ja Torma vald) kokku, et igaüks plaanib investeeringuid oma praeguse eelarve võimaluste piires. Palamuse vald on tähtsamate investeeringute kavva pannud lasteaia omaosaluseks üks miljon eurot. Ühinemislepingule kirjutasid Jõgeva linn, Jõgeva, Palamuse ja Torma vald alla mullu 28. detsembril.

Ühinemispartneritel ei olnud lepingu allkirjastamise ajal võimalik teada, millises mahus kavatseb Palamuse vald täiendavaid kohustusi võtta. Samuti polnud ühinemislepingu allkirjastamise ajal teada kontsessioonilepingu sisu, sest lasteaia rajamise kontsessioonilepingu KRC Ehitusega sõlmis Palamuse vald tänavu 21. märtsil. Palamuse vallal tuleb lasteaia eest maksta 19 681 eurot kuus ehk aastas 236 000 eurot, millele lisanduvad kommunaalkulud (vesi, elekter jm).

Ehitajaga on üürileping sõlmitud 20 aastaks, kuid hoone jääb ka edaspidi ehitaja omandisse. Vallal tuleb ehitajale 20 aasta jooksul üüri tasuda 4,7 miljonit eurot ja pärast seda pole kindel, kas lasteaiateenust saab samas hoones jätkata. Praeguseks on Palamuse vald võtnud uue lasteaiahoonega seoses kohustusi 5,5 miljoni euro ulatuses.

Haldusreformi seaduse paragrahviga 25 nähti ette, et asjaomased volikogud peavad ühinemiskokkuleppe kõigi volikogude poolt kinnitamise päevast alates võlakohustuste võtmisel kuni valimistulemuste väljakuulutamise päevani võlakohustuse ja muude tulevastel eelarveaastatel raha väljamaksmist nõudvate pikaajaliste kohustuste võtmise konsensuslikult heaks kiitma. Palamuse vald seda teinud ei ole.

Palamuse praegused juhid on seda meelt, et lasteaia ehitus tekkiva valla võlakoormuse hulka ei kuulu. Rahandusministeerium on kinnitanud, et kuulub küll. Viimased kuud enne valimisi peavad Palamuse vallajuhid rahandusministeeriumiga vaidlema, püüdes oma käe järgi riigirahanduses korda majja lüüa. Tagatipuks on Palamuse vald ministeeriumi ähvardanud õiguskantsleri ja riigikontrolliga.

Tegemist on pretsedenditu juhtumiga Eesti Vabariigis. Kannatavad kõik neli ühinevat valda, sest netovõlakoormuse ületamise tõttu ei ole kellelgi võimalik kasutada Euroopa Liidu toetusi ühisveevärgi ja kanalisatsiooni nüüdisajastamiseks ning tänavavalgustuse rajamiseks, lasteaedade ja koolimajade renoveerimiseks, kergliiklusteede rajamiseks... Kui ühinevatel valdadel pole omafinantseeringu tasumiseks eelarves raha, siis laenu (ka lühiajalist) ei saa nad võlakoormuse ületamise tõttu võtta.

Haldusreformi seadustes ei ole ette nähtud aluseid algatada ja läbi viia omavalitsuste jagunemist või juba kinnitatud ühinemise katkestamist. Uuel ühendvallal pole tegelikult muid võimalusi pääseda hiigelsuurest võlakoormusest kui kontsessioonilepingust loobuda. Kohustuse on võtnud Palamuse vald, moodustuv vald on õigusjärglane. Et lepingu on sõlminud omavalitsus, siis vastutab lepingust loobumise ja sellega seotud trahvide maksmise eest samuti omavalitsus. Tohutust võlakoormast lahtisaamiseks on uuel omavalitsusel võimalik võtta laen ja lasteaed kinni maksta. Sellisel juhul on ka lootust, et lasteaed jääb vallale.

Kolm ühinevat valda on omakorda pöördunud rahandusministeeriumi poole selgituste saamiseks, kuidas niisuguses olukorras jätkata. Juuni algul saadetud kirjale pole ministeerium septembri keskpaigaks vastanud. On selge, et ministeerium ei tule ega pane Palamuse lasteaia ehitamist seisma. Keerulise olukorra peab lahendama uus valitav volikogu. On aktiivseid ja ettevõtlikke inimesi, kes selle tõttu uude ühendvalla volikokku ei kandideerigi, sest nad ei soovi hakata helpima Palamusel keedetud suppi.

Küsimuste küsimus on, miks uue lasteaia asukohana ei kaalutud praegust Palamuse uut ning pärast haldusreformi üsna tühjaks jäävat vallamaja, millest mõningase ümberehitamisega saanuks ka lasteaia. Sündimus väheneb kõikjal, ka Palamusel, ja mõnikümmend last mahuksid sinna ju ära.

Aga enne valimisi mõtlevad kõik ülisuurelt. Keskerakonna valimisnimekirja esinumber Mustvee vallas Max Kaur plaanib taastada raudtee Mustvee ja Avinurme vahel. Kui palju see maksma võiks minna, pole tal aimugi. Veel on tema ideeks taastada laevaliiklus Tartusse ja Pihkvasse.

Huvitav, kui kaks riiki – Eesti ja Venemaa – pole laevaliikluse taastamisega rohkem kui paarikümne aasta jooksul hakkama saanud, kuigi Eesti poolelt oli kümme aastat tagasi ka infrastruktuur valmis, siis kuidas taastab laevaliikluse ühe Peipsi-äärse väikelinna praegune linnapea? Selletaolised lubadused ei puuduta kohalikke omavalitsusi ja on selgelt üle omavalitsuse võimupiiride.

Aga ega EKRE saa Keskerakonnast maha jääda – nemad võimaldaksid abiellunud noortel pulmapidu korraldada väga esinduslikus paigas ja üürivabalt. Kes selle esindusliku paiga üüri kinni maksaks? Kas omavalitsus? Ja kes siis ikka peo kinni maksaks? Kas samuti omavalitsus?

Kandidaatide nimekirju sirvides on pilt võrdlemisi nukker, sest uusi tulijaid pole. Aga ega ka värskeid ideid kusagil lademetes ole. Pakutakse ammu väljakäidu kohendatud teisendusi ja neid jagavad samad inimesed. On habemega asju, mida valimistest valimisteni lubatakse, aga mis ilmselgelt ka lähiajal teoks ei saa. Üks inimestele väga vajalik asi on näiteks kergliiklustee Jõgeva ja Kuremaa vahel. Seni seda pole, ja lähiajal ilmselt ka ei tule.

Iga kandideerija lahendab meil enamasti oma probleeme ehk seda, mis tema kitsale ringkonnale vajalik. Suuremalt mõelda ei osata, ja kui mõeldaksegi, siis jõutakse absurdini.

Kuidas hakkavad kokku klappima erinevatest tükkidest ehk eri omavalitsustest kokku saavad volikogud – kas neil jätkub juhte, kes on ühendajad ja suudavad vaadata oma valla piiridest kaugemale ning näha ka elu naabrite juures? Kuidas tekib sünergia?

Kas me valime vana säilitamise või oleme muutuste poolt? See sõltub loomulikult valijatest. Vähemasti praegu näib, et vanast hoitakse kümne küünega kinni ja igaüks on ainult oma tükikese eest väljas. Kaugemale nägemata. Niisuguseid volikogusid on väga raske tööle saada, sest taak on meeletu.

Pärast valimisi on vaja töötegijaid, mitte visionääre ega jutupaunikuid. Kas jätkub neid, kes tahavad käised üles käärida ja pingutada?

Kohalikes volikogudes mängivad väga suurt rolli inimestevahelised suhted. Kui need on halvad, ei maksa loota, et pärast koalitsioonilepingu sõlmimist juhtub ime ja hakatakse iseenesest koostööd tegema. Kui saavad valitsema luik, haug ja vähk, siis head säärasest kooslusest ei sünni.

Veel on küsimuste küsimus, kui kaua peavad vastu valimisliidud. Kas nad lagunevad võimule saades, kui selguvad iga volikokku pääsenu tegelikud huvid?

Paraku on nii, et haldusreform tekitab probleeme juurde, mitte ei lahenda neid. Ebaloogilisi ühendamisi on ka meie maakonnas. Näiteks Torma kant on soovinud minna Mustvee valla koosseisu, Sadala pool aga tahtis Jõgevaga ühineda, ja et vallas on praegu võim Sadala kandi käes, siis tehti otsus ühineda Jõgeva vallaga. Torma rahvast ei kuulatud. Torma inimesed loodavad, et pärast 2018. aasta 1. jaanuari saavad nad Mustvee poole vaatama hakata. Ideed ühineda Mustvee vallaga pole sealkandis maha maetud. Sellepärast ei võta osa inimesi ka valimisi kuigi tõsiselt.