Minister toidurassismist: lugege pakendil väikest kirja! (5)

Tarmo Tamm
, maaeluminister (Keskerakond)
Copy
Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
Tarmo Tamm
Tarmo Tamm Foto: Marko Saarm / Sakala

Ida-Euroopale mõeldud kehvemate toiduainete teema pole meil uus. Seda arutati juba siis kui müügile ilmusid Voimix ja Mehukatti, meenutab maaeluminister Tarmo Tamm (Keskerakond).

Toiduga seotud küsimused puudutavad meid kõiki. Seetõttu on tervitatav, et ajakirjandus ja laiem avalikkus on toiduteema tähelepanu keskmesse tõstnud. Siinkohal olekski sobilik lahti rääkida mõned asjakohased teemad, mis on praegu Euroopas aktuaalsed – mõned neist küll juba pikemat aega.

Keskendun probleemile, mida ametnikud nimetavad topeltstandarditeks ning mis meedias on saanud nime «toidurassism». Miks on see teema praegu nii tuline? Kui inimesed saavad teada, et neile müüakse sama nimega tooteid mis teisteski riikides, kuid need on kehvema kvaliteediga, on nördimus täiesti arusaadav.

Kahjuks ei ole selline probleem Eesti jaoks kaugeltki uus – see oli aktuaalne juba pea kolmkümmend aastat tagasi. Tuletame näiteks meelde vaidlusi Eestis ja Soomes turustatava Voimixi või Mehukatti erineva koostise üle.

Erinevused olemas

Tavatarbijana eeldame kõik, et sama nimega ja disainiga pakendis müüdav toode on kõikjal  ühesuguse sisuga, olenemata riigist, kus seda müüakse. Praegune põhiprobleem on aga see, et ostes rahvusvaheliselt levinud kaubamärkide tooteid eri riikidest, on nende koostis teistsugune (kuigi erinevuse saab pakendilt välja lugeda, võrreldes koostisainete nimekirju).

Erinev võib olla näiteks suhkru ja magusainete suhe mõnes karastusjoogis, taimne rasv (kas kookosrasv või palmiõli) mõnes magusas saiamäärdes või kofeiinisisaldus lahustuvas kohvis. Siinkohal on väga oluline silmas pidada, et kui toidu koostisained on pakendil selgelt välja toodud, pole tegemist toidumärgistusreeglite rikkumisega.

Maaeluministeerium on pea igal aastal pannud tarbijatele südamele, et toitu ostes tuleks arvesse võtta pakendil toodud tarbijainfot. Toit ei ole kindlasti kaup, mille ostmisel peaksime lähtuma pakendi meeldivusest või ettevõtte tuntusest. Sööme ju seda, mis on pakendi sees, mitte kaubamärki. Riigi esmane kohus on tagada, et tarbijale oleks kättesaadav toidukoostise info. Lisaks tuleb üha enam teha teavitustööd, et tarbijad oskaksid teha aina tervislikumaid valikuid.

Loodan, et praegune nn toidurassismi teemapüstitus aitab veelgi kaasa sellele, et tarbijad teadvustavad endale toidu koostise kohta antava info tähtsust ning õpivad selle põhjal sobivaid tooteid valima. Loomulikult osaleb Eesti üleeuroopalises arutelus, kas sama pakendidisainiga, kuid erineva koostisega müüdav toit (kuigi pakendil on toidu koostis ausalt kajastatud) on tarbija eksitamine või mitte. Euroopa Komisjon soovib, et selleteemalistes mõttevahetustes osaleksid liikmesriikide tarbijakaitse eest vastutavad asutused.

Arvan, et teenimatult vähe meedia tähelepanu on leidnud Euroopa Toiduohutusameti uuring, kus selgus, et Eestis toodetud toit on Soome järel pestitsiidijääkide sisalduse poolest puhtuselt teisel kohal. See peaks andma selge signaali, et võimaluse korral võiksid Eesti tarbijad eelistada kodumaisest toorainest tehtud toitu. Sellel teemal soovib Maaeluministeerium lähiajal algatada tõsiseid arutelusid.  

Tarbija olgu tähelepanelik

Oleme välja töötanud esialgse eelnõu, mis kohustaks meil turustatavate liha- ja piimatoodete pakendile märkima ka põhitooraine päritolu. Juba praegu võib ennustada, et see arutelu kujuneb vägagi intensiivseks. Siiski leiame, et tarbijal peab olema õigus teha teadlik valik lähtuvalt tooraine päritolust.

Kui toidukauba tootja kohta võib tarbija saada infot pakendilt, vaadates kasvõi liha- ja piimatoodetel toodud tootjariigi ja ettevõtte koodi, siis tooraine puhul on asi hoopis ebamäärasem. Kes avatud silmadega toidupoes ringi käib, võib leida kaupu, mis on disainilt eestimaised, aga toodetud teiste riikide tehastes. Tooraine päritolu saab praegu tuvastada üksnes järelvalveametnik tehaseid kontrollides.

Loodan siiralt, et huvi meie toidulaual olevate toodete koostise ja päritolu vastu ning tarbijate õigus sellekohast infot saada jääb meedias püsima, mitte ei piirdu vaid toidurassismi ilmingute kajastamisega. Soovitan kõigile oma tervisest ja toitumisest hoolivatele inimestele – lugege pakendil väikest kirja!

Kommentaarid (5)
Copy
Tagasi üles