/nginx/o/2017/05/16/6670335t1h05da.jpg)
Iga Tartu Ülikooli rahvusprofessuuri, sealhulgas eesti mõtteloo professuuri ülesanne on peale õpetamise ja uurimise ka meie rahvusteaduste tutvustamine teistele rahvastele, eri kultuuride võrdlev analüüs ja rahvusteaduste vastastikune rikastamine, kirjutab Tartu Ülikooli rektor Volli Kalm vastuseks ingliskeelse eesti mõtteloo loengute kohta tehtud kriitikale.
See on sama loomulik kui näiteks võõrkeelte õppimine ja neis keeltes esinemine eesti keele ja kirjanduse eriala üliõpilastele. Täpselt sama loomulik on see, et kõigi Tartu Ülikooli professorite ametikohale valimisele eelneb kandidaatide hindamine ja ülikoolile soovituse andmine rahvusvahelise erialaekspertide grupi poolt.
Meie kohus on anda ka mitte-eestikeelsele akadeemilisele kogukonnale võimalus veenduda professorikandidaatide igakülgses kompetentsis, sealhulgas rahvusvahelises võrdluses. Kandidaatide silmapaistvaid tulemusi eesti keele ruumis teame hästi isegi. Venia legendi loeng on üks olulisemaid osi akadeemilisele tipp-positsioonile kandideerimisel ja kandideerijate hindamisel.
Täiesti asjatundmatu on venia legendi loengus kasutatud keele laiendamine kogu professori järgneva töö ja loengute keeleks. Samas eeldab professori amet loomulikult võõrkeele kasutamist, sealhulgas Eesti mõtteloo õpetamisel mitte-eestlastele. Halvustav ja õelutsev suhtumine viisi, kuidas igati väärikad professorikandidaadid end rahvusvahelisele teadusüldsusele tutvustavad, on ebaõiglane ja ülikooli poolt soovin neile kindlameelsust.
Nõutust tekitab ettekujutus, et veel 21. sajandil peaks Eesti teadus, sealhulgas rahvusteadused ja rahvusülikool toimima ainult eesti keelt kasutades.