Erkki Bahovski.

FOTO: Sander Ilvest / Postimees

Teismelisena vaatasin Põhja-Eestis elades ammulisui Soome televisiooni reklaame. Muidugi olid kavas ka «Ritari ässä» («Knight Rider»), «Ihmemies» («MacGyver») ja «Miami Vice», aga enim hämmastas ikkagi näidatud toit. Oli neid, kes arvasid, et soomlased mõtlesid selle nõukogulaste lollitamiseks kõik välja. Enamikule oli siiski selge, kus oli parem toit ja seega ka parem elukorraldus.

Liialdagem veidi, aga tundub, et need ajad, kus üksnes Soome televisioonist võis vaadata õiget toitu, on naasmas. Võidefitsiidi, aga eriti skandaali valguses, et idaeurooplastele on müüdud sama brändi all kehvemat toitu kui Lääne-Euroopas, polegi ju ennekuulmatu oletada, et poeletil näeme ersatsi, aga telekast õiget toitu.

Uuringud – ja mõni neist kestab veel – on näidanud, et Ida-Euroopasse on müüdud tuntud brändide all lahjemat toitu kui sama brändi Lääne-Euroopa analoog. Selline tegevus on aset leidnud aastaid ja nüüd on siis asi lõpuks pinnale ujunud.

Järgnev küsimus on teoreetiline, sest kehvemat toitu saab tarnida geograafilise tunnuse, kuid mitte etnilisuse, rassi, religioossuse või seksuaalse sättumuse alusel. Ent kujutlegem siiski hetkeks ette, et oleks selgunud teadlik kehvema toidu müümine mustanahalistele, LGBT-inimestele, moslemitele. Juutidele? Aga idaeurooplastele justkui võib.

Idaeurooplastele saab müüa kräppi ja neid saab ühtlasi ka kõikides hädades süüdistada. Mäletatavasti on Euroopa Liitu viimase tosina aasta jooksul raputanud referendumites pearolli mänginud idaeurooplased. 2005. aastal lükkasid prantslased referendumil tagasi Euroopa põhiseaduse lepingu projekti Poola torumeeste pärast ja 2016. aastal ei soovinud britid Euroopa Liidus enam jätkata peamiselt just Ida-Euroopast pärit immigrantide tõttu. Mis siis, et kuuldavasti teevadki Poola torumehed nii Pariisis kui ka Brüsselis torud reaalselt korda ja idaeurooplased maksavad Ühendkuningriigis makse.

Idaeurooplaste alavääristamine peaks ju rõõmustama ka kõiki neid, kes kurdavad pealetungiva poliitkorrektsuse üle. Et ei tohi näiteks kasutada sõna «neeger» ja et mõni lasteraamat on üle kirjutatud. Ärge muretsege, idaeurooplasi võib vabalt edasi kottida – neid võib nimetada Poola torumeesteks või kurjategijateks ja neile võib müüa kehvemat toitu. Lisaks on internetipoode, kust Ida-Euroopasse kaupa tellida ei saa. Säärane olukord on täiesti aktsepteeritav olukorras, kus igasugused ühendused võtavad kohe sõna, kui mingisugune vähemus paistab riivatud olevat.

Ma ei ole ilmselt väga populaarne järgneva avalduse tõttu, aga kiidan siinkohal Euroopa Komisjoni presidenti Jean-Claude Junckerit, kes oma aastakõnes kehvema toidu probleemi välja tõi. Lisaks Junckerile on teemat puudutanud ka tema komisjoni õigusküsimuste, tarbijate ja soolise võrdõiguslikkuse volinik Věra Jourová. Kui juba võrdõiguslikkus on päevakorral, peab see kehtima universaalselt. Paljuräägitud väärtustest pole mingit kasu, kui neid rakendatakse valikuliselt.

Ent on selge, et nii Junckeri kui ka Jourová avaldused ei muuda midagi niikaua, kui ei toimu muutust lääneeurooplaste mõtlemises. See on juba keerulisem küsimus. Või aitaks äkki see, kui kõik idaeurooplased kuulutaksid end mõnda vähemusse kuuluvaks? Et mõni on LGBT-kogukonda kuuluv? Mõni hakkab moslemiks? Mõni leiab endas juudi verd? Mustanahalisusega on ilmselt raskusi, aga tänapäeva keemia teeb imet. Äkki tohib siis loota, et saame samasugust toitu kui meie lääneeurooplastest kaaslased?