Sławomir Sierakowski

FOTO: Project Syndicate

Ajal, mil paljud ameeriklased jälgivad pingsalt, kuidas edeneb juurdlus Venemaa võimaliku sekkumise kohta USA 2016. aasta presidendivalimistesse, on poolakad saanud jahmatavalt teada, et nende riik võis olla Venemaa sellise tegevuse harjutusplatsiks, kirjutab vaatleja Sławomir Sierakowski.

Venemaa on pikka aega üritanud saavutada Kremli-meelsete poliitikute tõusu Kesk- ja Ida-Euroopa riikide kõrgeimale võimutasandile. Nüüd leidub aga tõendeid, et Venemaa sõjaväeluurel on teatav mõju Poola kaitseministeeriumis.

2014. aastal, kui Poolas oli veel võimul Kodanikuplatvorm (PO), võis maa uhkust tunda, et on ainsa riigina Euroopas suutnud edukalt vältida 2008. aasta finantskriisile järgnenud majandussurutist. PO kaheksa aastat kestnud võimu ajal kasvas Poola SKT peaaegu 25 protsenti, tööpuudus ja eelarve puudujääk vähenesid aga ligemale poole võrra. Hoolimata nii väärikatest tulemustest saavutas Jarosław Kaczyński erakond Õigus ja Õiglus (PiS) 2015. aasta parlamendivalimistel mäekõrguse võidu PO üle.

Selle mõistmiseks peame heitma pilgu aastasse 2013, mil Marek Falenta, hämarate tehingutega tuntust võitnud Poola ärimees, palkas kaks ettekandjat salvestama eravestlusi restoranis, kus armastasid käia paljud poliitikud. Salajastest salvestustest sündinud skandaal sundis valitsusest lahkuma peaaegu kogu PO juhtkonna.

Teiste seas pidi tagasi astuma Seimi marssal ehk eesistuja Radek Sikorski, kes oli muu hulgas osalenud Euroopa Liidu algatuse väljatöötamisel, mille eesmärk oli tugevdada mõningate Ida-Euroopa ja Euraasia riikide vastupanuvõimet Venemaa survele.

Pöördelised skandaalid

PiS-i poliitikud käisid samuti sageli restoranis, kus salvestused lindistati, ent ükski nende kõnelus avalikkuse ette ei lekkinud. Selgus, et Falenta oli 26 miljonit dollarit võlgu Venemaa ettevõtte Kuzbassi Kütusekompanii, millel on tihedad sidemed Venemaa presidendi Vladimir Putiniga.

Kui Falenta viimaks pealtkuulamise eest süüdi mõisteti, ei suudetud ometi tuvastada kedagi, kes lisaks talle oleks olnud lekitamisega seotud. Samal ajal tõukasid samasugused skandaalid võimult liberaalsed poliitikud ka Ungaris ja Slovakkias, kus nüüd on pukis EL-i kõige Venemaa-meelsemad valitsused.

Kui PiS 2015. aastal võimule sai, ootas Poola välis- ja kaitsepoliitikat ees kummaline teekond. See algas Antoni Macierewiczi nimetamisega kaitseministriks. Macierewicz on ainuke PiS-i poliitik, kes on tegutsenud sõltumatult Kaczyńskist, vahel temaga lausa vastuollu minnes. Aga teda mäletatakse ka Poola 1992. aasta tuksi keeratud lustratsiooni ehk poliitilise sõelumise väljatöötajana, mis lükkas riigi vabanemist kommunismitaagast õige pikalt edasi.

Paljud mäletavad tänini veel toonast kurikuulsat «Macierewiczi nimekirja», mis kleepis süütutele inimestele külge kommunismiaja salapolitsei kaastöötaja sildi. Mõni aeg hiljem avaldas Macierewicz aruande Poola vastuluureagentuuri Sõjaväe Teabeteenistus kohta, milles leidus andmeid salaja tegutsevate Poola luuretöötajate kohta ja mis tingis kogu agentuuri laialisaatmise.

Võimule saades tekkisid PiS-il kiiresti probleemsed suhted Poola tähtsaimate liitlastega Euroopas: Saksamaa, Prantsusmaa ja Euroopa Komisjoniga. 2015. aasta novembris andis valitsus käsu korraldada läbiotsimine NATO-ga seotud vastuluurekeskuses, mis oli rajatud just Venemaa luuretegevuse jälgimiseks.

Seejärel loobus Macierewiczi kaitseministeerium ootamatult lepingust, millega oleks Prantsusmaalt ostetud 50 helikopterit Caracal, mistõttu Poolal puudub tänini vastav oluline sõjaline võime. Tänavu aga tagandas Macierewicz 90 protsenti sõjaväe peastaabi ja 82 protsenti üldväejuhatuse koosseisust ning moodustas uue relvajõudude juhtstruktuuri, millesse kuuluvad Kremli-meelsed aktivistid ja NATO-kriitikud.

Poola ajakirjanikud Tomasz Piątek (Gazeta Wyborcza) ja Radosław Gruca (Fakt) tõid koos organisatsiooniga Miasto Jest Nasze (Linn On Meie) hiljaaegu avalikkuse ette mitmeid väga kahtlasi seoseid Macierewiczi minevikust.

Nii oli pärast 1989. aastat üks tema lähemaid äri- ja poliitikakaaslasi Robert Luśnia, kelle kohta hiljem selgus, et ta on olnud nuhk nii enne kommunismi langemist kui ka pärast seda (viimati nähtavasti Venemaa sõjaväeluure GRU teenistuses).

Piątek tuvastas samuti «arvukad ja pikaajalised sidemed Macierewiczi ning Venemaa gangsteri ja rahastaja Semjon Mogilevitši ja Venemaa GRU vahel». Ameerika uuriva ajakirjaniku Robert I. Friedmani hinnangul on Mogilevitš «maailma kõige ohtlikum mafiooso», kelle koostöö GRU-ga on hästi teada.

Sidemed USA-ga

Macierewiczi lähim liitlane Ühendriikides on USA senaator ja lobitöö tegija Alfonse D’Amato, kes 2016. aasta valimiste ajal toetas Trumpi. D’Amato abiline Edmund Janniger töötas 2015. aastani Macierewiczi nõunikuna. Ameerika ajakirjanduse andmetel on nii D’Amatol kui ka Mogilevitšil varem olnud sidemeid Bank of New York Melloniga, mis 1980. aastate algul eraldas laenu D’Amato senaatorikampaania heaks ning 1990. aastatel väidetavalt pesi Venemaa organiseeritud kuritegevuse rühmituste raha.

Praegu esindab D’Amato firma Park Strategies Kremlis USA relvatootjate Aerojet Rocketdyne ja United Technologies huve ning on osutanud teeneid ka Macierewiczi-aegsele Poola kaitseministeeriumile. Muu hulgas palkas Macierewicz Park Strategiesi appi korraldama NATO 2016. aasta tippkohtumist Varssavis, mis teadagi on tippsündmus ka relvatootjatele. Enne seda, kui Macierewicz katkestas relvatehingu Prantsusmaaga, kohtus ta D’Amatoga, kes muu hulgas esindab USA relvatootja Lockheed Martini huve. Hiljem on Macierewicz pooldanud Lockheedi helikopterite Black Hawk ostmist.

Niisugustest paljastustest hoolimata pidas Macierewicz paremaks mitte algatada tsiviilasja Piąteki vastu, mille puhul ta oleks pidanud tõestama, et ajakirjaniku väited ei vasta tõele. Selle asemel kutsus ta hoopis võtma Piątekit kriminaalvastutusele riigiametniku ähvardamise eest.

Segaduse külvamine

Ent Macierewicz ei ole kaugeltki ainuke PiS-i esindaja, kelle ümber on kogunenud kahtlasi Venemaaga seotud pilvi. Ajaleht The Guardian andis hiljaaegu teada, et kaitseminister Antoni Macierewiczi üks lähemaid abisid Bartosz Kownacki kuulus 2012. aastal Poolast Venemaa valimisi vaatlemas käinud rahvusvahelisse rühma.

Ajalehe kinnitusel saatis Kownackit sel reisil Mateusz Piskorski, Poola mõttekoja Euroopa Geopoliitilise Analüüsi Keskus (ECGA) asutaja, kes on praegu süüdistusega Moskva kasuks luuramises kinni peetud.

Teadagi on Putini huvides külvata läänes lahkhelisid, eriti veel EL-is - ning ükski jõud ei ole EL-i lagunemist rohkem sihiks seadnud kui Poola praegune valitsus. Tugeva majanduse tõttu võiks Poola olla Prantsusmaa ja Saksamaa väga võimas liitlane Brexiti-järgses Euroopas, pürgides üheskoos tihedama lõimumise suunas. Kuid Prantsusmaa ja Saksamaa ei saa kuidagi arvestada Poolaga seni, kuni võimul on Kaczyński ja Macierewicz, kes külvavad EL-is lahkmeelt ja tegutsevad viisil, mis tuleb kasuks ainult Venemaale.

---------------

Sławomir Sierakowski on liikumise Krytyka Polityczna asutaja ning Varssavis tegutseva Süvauuringute instituudi direktor. Inglise keelest eesti keelde ümber pannud Marek Laane.

 

Copyright: Project Syndicate, 2017.

www.project-syndicate.org