/nginx/o/2024/10/18/16426805t1hbc77.png)
/nginx/o/2017/08/27/7034613t1hb553.jpg)
Venemaa-Valgevene Zapadi-nimeline strateegiline sõjaline õppus, millest pikka aega kõneldud, on alanud. Eestil koos oma NATO liitlastega tuleb meie piiride lähedal toimuvat tähelepanelikult jälgida.
Juhtkiri: olgem valvsad, ent rahulikud ja enesekindlad
Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
20. septembrini kestvaid manöövreid Valgevenes, Venemaal ja Kaliningradi enklaavis on nimetatud kaitseharjutusteks, kuid Gruusia, Krimmi ja Ida-Ukraina kurvad kogemused on näidanud, et peame olema valvel. Just seepärast on ka NATO Balti riikides ja Poolas oma jõude tugevdanud. Kaitseminister Jüri Luik on ajakirjanduses öelnud, et NATO üksuste kohalolek on «ülimalt mõõdukas, aga positiivse mõjuga, sest see on parim rahu garant».
Zapadi puhul on küsimusi palju, üks kesksem neist ongi läbipaistvus. Teisisõnu, kas see, mida ametlik Moskva räägib, vastab ka tegelikkusele. Põhja-Atlandi alliansi peasekretär Jens Stoltenberg on õigesti rõhutanud, et nimelt õppuste läbipaistvus tagab naabrite usalduse ja on parim viis intsidentide ärahoidmiseks. Samas ollakse läänes üsna veendunud, et õppustel on kordades rohkem osalejaid, kui korraldaja räägitud 13 000. Ka võidakse õppuste käigus vägesid ümber paigutada, ehk siis siinsesse regiooni jätta.
Meile on küll teada õppuste ametlik stsenaarium, kuid tegevuskavasid võib olla teisigi. Kuigi asjatundjad räägivad vajadusest olla valmis intsidente ära hoidma maal, õhus ja merel, ei maksa unustada ka võimalikke küberprovokatsioone. Nagu me omaenese kogemustest hästi teame, on sellised asjad paraku vägagi võimalikud.
Ajakirjandus on julgeolekuküsimustest palju kirjutanud ja rääkinud, seetõttu on meid süüdistatud ka sõjahüsteeria külvamises. Sõnavabaduse tingimustes on igaühel loomulikult õigus vabalt arvata ja võib-olla mõnikord pingutavad ajakirjanikud üle.
Samas võiks siinkohal meenutada välispoliitika vaatleja, Postimehe kolumnisti ja ajakirja Diplomaatia peatoimetaja Erkki Bahovski mõtet, et mõnikord üle pingutavat ajakirjandust tuleks eelistada Teise maailmasõja eelsele, mil inimesed ei teadnud suurt midagi sellest, mis toimus Eestis ja piiri taga. Teadmatusest saab alguse hukatus. Seepärast tuleb ka ajakirjandusel Zapadil toimuvat piisavalt põhjalikult kajastada ja analüüsida.
Ajakirjandus ei tohi langeda propagandatorude lõksu, vaid säilitama külma pea ja allikate suhtes kriitilise meele. Toimuvat tuleb jälgida rahulikult, enesekindlalt ja kontekstist rebitud detaile ülemäära võimendamata. Aga kõike seda teeb iga usaldusväärne meediakanal loomulikult ka siis, kui piiride lähistel suuri sõjalisi manöövreid ei korraldata.