Sirje Keevallik: orkaanid Harvey, Irma, José ja Katia

Sirje Keevallik
, TTÜ emeriitprofessor
Copy
Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
Sirje Keevallik
Sirje Keevallik Foto: TTÜ

Kui Maailma Meteoroloogiaorganisatsioon hakkab järgmiseks aastaks Atlandi ookeani jaoks orkaanide nimekirja koostama, siis tehakse seda äärmise poliitkorrektsusega: naiste nimed vaheldumisi meeste nimedega ja kõik tähestiku järjekorras.

Tänavu oli «plaani võetud» 21 orkaani ja rääkima hakati neist siis, kui Harvey oli augusti viimastel päevadel tuisanud üle sooja Mehhiko lahe ja ammutanud sealt nii palju energiat, et jõudis 4. kategooriani. See tähendab, et tuule keskmine kiirus ületas 58 m/s ja laine kõrgus tõusis vähemalt nelja meetrini.

Tuleb kohe täpsustada, et orkaan ei ole siin päris täpne mõiste. 1838. aastal koostatud Beauforti skaala järgi on orkaan igasugune tuul, mille tugevus ületab 32,6 m/s. Seetõttu nimetavad teadlased Harveyt ja teisi temataolisi moodustisi troopilisteks tsükloniteks. Tõsi küll, Atlandi troopilisi tsükloneid nimetavad ameeriklased ikka orkaanideks, aga Vaiksel ookeanil möllavad hoopis taifuunid.

Kolm üheaegselt aktiivset orkaani 7. septembril: Katia vasakul, Irma keskel ja José paremal.  Foto:
Kolm üheaegselt aktiivset orkaani 7. septembril: Katia vasakul, Irma keskel ja José paremal.  Foto: Foto: en.wikipedia.org/wiki/2017_Atlantic_hurricane_season

Harvey tegi palju pahandust Houstonis ja põhiliselt vee kaudu. Nimelt jäi Harvey liiga kauaks ühe koha peale pidama ja kallas kogu ookeanist kaasa toodud vee vihmana sinna. Mõnes kohas sadas maha kaks Eesti aastanormi. Aga uputuses on osaliselt mängus ka inimese käsi. Kui vanasti laius seal preeria ja vihmavesi imbus maasse, siis nüüd katab asfalt ja betoon suurema osa pinnast ja veel pole kuhugi minna.

Vaevalt sai Ameerika neist hoopidest toibuda, kui kohale kihutas Irma. See oli juba keset ookeani omandanud 5. kategooria tugevuse – tuul üle 70 m/s ja laine üle 5,5 meetri. Kõigepealt ründas ta Kariibi mere saari, räsis 8. ja 9. septembril Kuubat ja jõudis 10. septembril Floridasse.

Tuleb tunnistada, et troopilised tsüklonid pole Põhja-Atlandil mingid haruldused. Nende hooaeg algab 1. juunil ja kestab 30. novembrini, kusjuures kõige rohkem tuleb neid ette augusti lõpus ja septembris, mil suvine soojus on ookeani talletunud ja õhk juba jahenemas.

Olid ju enne Harveyt oma elu ära elanud Arlene (erandkorras juba aprillis), Bret, Cindy, Don, Emily, Franklin ja Gert, aga enamik neist ei jõudnudki troopilise tsükloni aunimetuseni, vaid lõpetasid troopilise tormi või troopilise madalrõhkkonnana. Gert tunnistati küll 2. kategooria vääriliseks, aga ta võttis enne mandrile jõudmist suuna põhja ega jõudnud midagi kurja teha. 

Küll aga on aasta 2017 iseäralik selle poolest, et 7. septembril oli Atlandi ookeanil korraga kolm troopilist tsüklonit: Katia, Irma ja José. José alustas oma teekonda Aafrika lähistelt, omandas küll 4. kategooria kuulsuse, aga on tänaseks oma jõust suurema osa kaotanud. Väikesest Katiast, vaid 2. kategooria orkaanist poleks üldse räägitud, kui poleks olnud seda 7. septembri olukorda, millist viimati nähti aastal 2010.

Kommentaarid
Copy
Tagasi üles