Neeme Korv: võidefitsiit täna ja Savisaare ajal

Võipakid kaupluseriiulil. Foto: Elmo Riig / Sakala

Ühel õhtul toidupoodi minnes leidsin eest lagedad võiletid. Seda, et mingil letil tühjus laiutab, tuleb ikka ette. Näiteks pühapäeviti, kui kauplustes on ilmselt vähe töötajaid ja kaupa ei jõuta välja panna. Ka võikriis polnud päris ootamatu, sest head kolleegid majandustoimetusest on juba tükk aega lugejatele olukorda selgitanud. Jahmatav siiski.

Veerand sajandit tagasi poleks selline pilt kedagi üllatanud. Ema tavatses ikka saata poodi lausega: «Osta võid, hapukoort või põrandaleiba... Kui on.» Defitsiit ja järjekorrad oli Nõukogude Liidus argipäevane nähe. Ent defitsiiti, ka võidefitsiiti tuleb praegugi aeg-ajalt ette. Vaba turumajanduse tingimustes tekib kaubapuudus mingi tõrke tagajärjel tootmises või tarnimises. Maksumuudatused on näiteks üks sagedane põhjus. Mõni aasta tagasi lugesime uudiseid Norrast, kus uued tollireeglid kohaliku turu kaitseks tõstsid või hinna mustal turul 60–70 euroni. Eestiski on kaubakülluse ajal just kodumaise või puudust ette tulnud. Kuid selline defitsiit on siiski ajutist laadi anomaalia.

Kurikuulsaim lugu, mis meie kollektiivses mälus võidefitsiidiga seostub, on kahtlemata toonase valitsusjuhi Edgar Savisaare retk Ääsmäe võiladudesse ühel porisel jaanuariõhtul aastal 1992. Või polnud lettidel, vaid ootas laos hinnatõusu. Kõikuva positsiooniga Savisaarele oli see võimalus.

Aktsioon talle igapidi kriisisohu vajunud Eestis ametikohta ei taganud – mõni päev hiljem oli ta ametist prii. Kuid avalik võiladude lahtimurdmine kohale kutsutud telekaamerate ees oli seik, millest ta tuleviku meediamanipulatsioonide tarbeks mõnegi järelduse tegi. Tähendas ju toonane «Aktuaalse kaamera» uudis põhimõtteliselt kogu Eesti avalikkuse ette ilmumist. Eks sellepärast seda mäletataksegi. Nii hästi, et lugu on hakanud praegusajaks juba oma elu elama – netiavarustes leidub sellest erineva värvikuseastmega versioone.

Irvhamba kombel võiks ju öelda, et lase Keskerakond võimule ja kaobki või lettidelt, kas varsti terendavad jälle talongid? Kuid Eesti riik aastal 2017 on siiski – jumal tänatud! – sootuks teistsugune ning õhtused teleuudised ei näita meile peaminister Jüri Ratast võilao lukke muukimas. Just tänu sellele saamegi olla kindlad, et või tuleb poodidesse tagasi ning hind, mis vahepeal kerkis, hakkab millalgi jälle langema.

Aga vaadeldes sisepoliitiliste jõujoonte trende ning seda, kuidas rahvast mitmesuguste isolatsionismi- ja protektsionismiloosungitega kõnetatakse, on ilmne, et mõni Eesti poliitik hinges seesugust monopoolset tähelepanu ihkab ning vaimusilmas rahvale võiladude uksi avab. Savisaargi on ju endiselt pildil, ehkki valdavalt kohtusaalis aru andmas.