/nginx/o/2013/07/05/1875372t1hc53d.jpg)
/nginx/o/2011/04/22/563716t1h0fd7.jpg)
Küsisin mullu Jazzkaare korraldajalt Anne Ermilt, mis saab siis, kui ta ükskord otsustab pensionile minna. Ta vastas, et midagi ei saa, tal on nii proff tiim, et need saavad ka ilma temata suurepäraselt hakkama.
Anneermkaar
Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
Siiski olen tähele pannud, et kui lepin mõne Kaare esinejaga intervjuu kokku, siis suhtlen Annega. Kui Kaarel on uudist, siis kirjutab otse Anne. Tundub, et kui tal tiimi ei oleks, siis teeks ta asja ise ära: raevu ja armastusega.
Sellist kirge kohtab harva. Teisalt on Anne Erm juba nagu institutsioon, mis peaks ju olema kire vastand. Tema sõna maksab, ta on rohkem kui üks isik. Tal on kõigi kontaktid. Piltlikult öeldes on tema mobiiltelefon ilmselt sama suur, nagu olid esimesed moblad üle 20 aasta tagasi.