Päevatoimetaja:
Mart Raudsaar

Annika Veimer: seitse müüti Sitsi süstlavahetuspunktist (1)

Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
Copy
Elanikud protestisid Sitsi tänavale rajatava süstlavahetuspunkti vastu juba 2017. aastal.
Elanikud protestisid Sitsi tänavale rajatava süstlavahetuspunkti vastu juba 2017. aastal. Foto: Eero Vabamägi

Septembrikuus avab Tervise Arengu Instituut (TAI) kahjude vähendamise keskuse ja süstlavahetuspunkti Põhja-Tallinnas, aadressil Sitsi 28. Viimastel kuudel on keskuse üle toimunud palju vaidlusi. Tervise Arengu Instituudi direktor Annika Veimer vastab seitsmele suurimale müüdile, mis diskussiooni käigus esile kerkinud.

1. Kahjude vähendamise keskus tehakse elumaja esimesel korrusel asuvale äripinnale selleks, et pinna omanikule tulu teenida – renti makstakse oluliselt enam kui on piirkonna turuhind, tasutakse remondikulud jne.

Tõepoolest on Sitsi 28 üüripinna rent kõrge – 2000 eurot kuus. Sellele lisanduvad kommunaalkulud. Ja remondikulud – seitsme kuu jooksul 2400 eurot kuus. See on kokku väga suur summa. Tõsi on ka see, et ehkki üürileping sõlmiti juba 2. juunil ja sellest hetkest alates on tulnud renti maksta, ei ole me saanud erinevalt plaanitust tegevusega keskuses veel alustada.

Rendi suurus kujuneb vastavalt nõudlusele ja pakkumisele. Ja fakt on see, et kahjude vähendamise keskusele sobivaid ruume, mida omanik oleks nõus selleks otstarbeks rentima, ei ole palju. Täpne olles – kogu piirkonnas oligi selliseid ruume hetkel vaid üks. Rendi hind kujunes läbirääkimiste käigus, mis kestsid nädalaid. TAI-l oli valik – kas võtta ainus olemasolev ruum läbirääkimistega saavutatud hinnaga või vajaliku teenusega üldse mitte alustadagi.

Tasume ruumide omanikule need remondikulud, mis tal tuli teha selleks, et ruumid vastaksid kahjude vähendamise keskuse vajadustele – näiteks eriotstarbeline põrand, helikindlad vaheuksed, turvalahendused, lisa-kraanikausid  ja nende jaoks täiendava torustiku vedamine jm. Omanik alustas omal riskil remondiga juba enne lepingu allkirjastamist, kallimad ja mahukamad tööd jäid aga juunikuusse.

Lootsime keskuse avada suvel, kuid seoses juriidilise vaidlusega on see kahetsusväärselt veninud.

2. Süstlavahetus sellel pinnal on ebaseaduslik.

Linnaplaneerimise amet vastas Põhja-Tallinna linnaosavalitsuse järelepärimisele, et kuna Sitsi 28 on ärimaa ja konkreetse ruumi otstarve ehitisregistris «muu kaubanduspind», siis ei ole kahjude vähendamise keskuse tegevus antud pinnal lubatud. TAI-le ei ole Linnaplaneerimise amet ettekirjutust teinud ega meie poole pöördunud. Ka Linnaplaneerimise seisukoha saime me linnaosavalitsuselt, mitte otse meile adresseeritult.

Kuna TAI soovib olla kindel, et tegutseme alati seaduse kohaselt, tellisime sõltumatu juriidilise hinnangu õigusbüroolt Laesson ja Partnerid. Hinnangu autor Tuulikki Laesson on üks tunnustatumaid ehitus- ja planeerimisõiguse eksperte Eestis.

Analüüsiga saab tutvuda siin.

Lühidalt kokku võttes leidis analüüs, et ärimaal asumine ei eelda, et tegevusega peab tingimata tootma kasumit ning kuna ehitisregistri otstarvete loetelus puudub sarnase sotsiaalse iseloomuga tegevustele sobiv kategooria, tuleb valida tegevusele lähim sobiv kategooria. Süstlavahetuse puhul on selleks kaubandustegevus.

Õigusanalüüs andis TAI-le kindluse, et tegutseme seaduslikult ja sellest lähtudes otsustas TAI kahjude vähendamise keskuse avamisega edasi minna. Esialgu alustatakse süstlavahetusega ja nõustamisteenuse lisamiseks taotleme osa ruumide kasutusotstarbe ajutist muutmist.

3. Kahjude vähendamise keskuse tõttu hakkab piirkonnas liikuma rohkem narkomaane kui praegu, piirkonnas tõuseb kuritegevus.

Ligi 10 aastat tegutses piirkonnas kahjude vähendamise keskus aadressil Erika 5a. Seda külastas päevas umbes  150 inimest, mida oligi ilmselgelt liiga palju ja mis häiris kohalikke elanikke. Oleme sellest kogemusest õppinud ja saanud aru, et keskusi peab olema palju ja teenused peavad olema hajutatud. Süstlavahetust tuleb pakkuda mitmetes piirkondades Tallinnas – lisaks Põhja-Tallinnale ka Lasnamäel, Tondil, Mustamäel, Õismäel ja Männikul. Juba toimivad kaks keskust kesklinnas.

Nii saavutame olukorra, kus keskuses käivad eeskätt need sõltlased, kes selles piirkonnas juba nagunii elavad ja liiguvad. Senine kogemus kesklinna punktidega näitab, et piirkonnas kuritegevus pärast keskuse avamist ei suurene ning seda kinnitab ka politsei väljakutsete statistika.

Sitsi 28 süstlavahetuspunkt hakkab esialgu avatud olema paaril päeval nädalas ja mõned tunnid korraga. Paigaldame kaamerad ja lisavalgustuse, korteriühistu nõusolekul piirame keskuse külastajate liikumistrajektoori suurte lillepottidega. Sõlmimisel on leping turvafirmaga, esimestel kuudel on lisaks kohal mehitatud valve. Keskuse töötajad koristavad majaümbrust jne.

Keskust külastaks esialgu kuni 10 inimest päevas. Ka hiljem, kui keskus on avatud täismahus, ei prognoosi me sinna üle 20-30 inimese päevas. Võrdluseks: kui elumaja esimesel korrusel asuks näiteks alkoholipood, käiks seal kindlasti palju enam kliente, kes võivad elanikke häirida.

4. Keskust külastavad süstivad narkomaanid hakkavad liikuma samade välisuste kaudu kui kohalikud elanikud.

Sissepääs Sitsi 28 kahjude vähendamise keskusesse asub teisel pool maja kui trepikodade uksed. Eraldi sissepääs oli keskuse ruumide otsimisel kindel nõue. Elanikud ja keskuse kliendid ei käi majja sisse samadest ustest ega isegi mitte maja sama külje pealt.

5. Linnaosavalitsus pakkus TAI-le ka teisi ruume, mis ei asu elumajas, aga TAI keeldus neid isegi arutamast.

Põhja-Tallinna linnaosavanem teatas juba oktoobris 2016, et ehkki ta tunnistab narkomaania probleemi piirkonnas, ei ole linnaosavalitsusel ruume pakkuda. Ka hiljem on linnaosavanem keeldunud võimalikke alternatiive välja pakkumast. Samuti ei ole hoolimata meie korduvatest meeldetuletustest kokku kutsutud töörühma, mille loomise otsustas Põhja-Tallinna halduskogu juba kevadel.

TAI kaalus kahjude vähendamise keskuse võimalike asukohtadena Sitsi-Karjamaaja-Pelguranna piirkonnas 12 erinevat aadressi, millest sobivaks ostusid kolm. Kahjuks kahe omanikud ei olnud nõus pinda kahjude vähendamise keskuse avamiseks rentima, seega jäi ainsaks valikuks Sitsi 28. Ka meie eelistaksime, et keskus ei asuks elumajas, kuid hetkel muid variante ei ole. Kui piirkonda leitakse teine sobiv pind, kaalume tõsiselt keskuse kolimist.

Samuti oleme valmis püstitama moodulhoone, kui leidub sobiv krunt. Hetkel seda leida pole õnnestunud, samuti ei ole ühtegi varianti välja pakkunud linnaosavalitsus.

6. Kahjude vähendamise keskus tehakse Sitsi asumisse seetõttu, et TAI tahab lõpetada koostööd MTÜ AIDSI Tugikeskusega.

Sitsi 28 keskuses asub teenust pakkuma MTÜ Convictus. Tegime pakkumise ka Erika 5a keskuses teenust pakkunud MTÜ Aidsi Tugikeskusele, kuid nad loobusid. See ei tähenda, et me ei teeks nendega meelsasti koostööd teistes avatavates keskustes. Täna on meil AIDSi Tugikeskusega hea koostöö süstlavahetuse väljatöö osas.

7. Narkomaane ei saagi tegelikult ravida, sellele riigi raha kulutamine on mõttetu.

Narkosõltuvust on keeruline ravida, aga mitte võimatu. Füüsiliselt on iga inimene võimeline sõltuvusest üle saama. Raskem on leida psühholoogilist tuge ning lahendada sotsiaalsed probleemid, kuid ka see on võimalik. Inimesele tuleb anda alati võimalus enda ravimiseks, kui ta seda soovib. Tänu ravile on mitmed sõltlased saanud oma haiguse kontrolli alla ja alustanud jälle töö- ning pereelu või jätkanud pooleliolevat haridusteed.

Kahjude vähendamise keskustes saavutatakse sõltlastega esimene kontakt ja just siitkaudu on neil võimalik minna ravile. Kui narkomaanid saavad abi ja suunduvad ravile, siis piirkonna turvalisus hoopis paraneb.

Korduma kippuvad küsimused kahjude vähendamise keskuste kohta:

Eesti keeles http://www.tai.ee/et/sustlavahetus/korduma-kippuvad-kusimused

Vene keeles http://www.tai.ee/et/sustlavahetus/c-s-z-d-v-i-v-pr-si

Tagasi üles