Juhtkiri: fentanüül tapab

Fentanüül. Foto: Stanislav Moshkov / Õhtuleht

Tänasest lehest saate lugeda, et tarvitajate elule üliohtlikku narkootikumi fentanüüli on kurjategijatelt ära võetud palju rohkem kui varasematel aastatel. Postimehele teadaolevalt on kasvanud ka mitme teise keelatud narkootilise aine konfiskeerimise kogused.

Miks just fentanüüli eraldi esile tõsta? Esimene põhjus on, et see aine tapab oma tarvitajaid. Teine põhjus on see, et aeg-ajalt tõstatatakse väiteid, et politsei just selle aine piiramisega ei tegelevat ja eelistavat sihipäraselt n-ö kergemate narkootikumide konfiskeerimist.

See viimane – oma olemuselt ju korruptsioonikahtlus – on äärmiselt tõsine asi, olgu ta esitatud kuitahes uduste või kaudsete põhjendustega. Loomulikult vajavad sellised väited ajakirjanduse tähelepanu ja kõrvutamist teadaolevate tõsiasjadega. Nii palusime mõne nädala eest siseminister Andres Anveltilt (SDE) artiklit fentanüüli-vastasest tegevusest (vt Andres Anvelt «Võitlus fentanüüliga on juba aastaid politsei prioriteet», PM 21.08). Ja see on ka üks põhjustest, miks politsei tegevusel ja kurjategijatelt äravõetud kogustel silma peal hoida.

Arvudest näeme, et konfiskeeritud kogused on kasvanud, ja tänase lehe loost loeme, et kinnivõetud ja kohtu ette saadetud narkokaubitsejate ahelas on liigutud üha kõrgemale. Samuti näeme statistikast, et aastatel 2014–2017 on fentanüüli üledoosi põhjustatud surmade arv mõnevõrra vähenenud (89 surma aastal 2014; 83 surma aastal 2016 – Eesti Kohtuekspertiisi Instituudi andmetel). Seega ei saa öelda, et politsei asjaga ei tegele ja olukord on läinud varasemast hullemaks.

Kahjuks ei saa aga üldstatistika põhjal mitte kunagi (!) raudkindlalt väita, et korruptsioon on välistatud. Näiteks sobib siin kasvõi meie oma põhjanaabrite juhtum, kus politseipealik pakkus pikkade aastate jooksul narkoärile katust. Ses mõttes on raske kadestada pinget, mille all tegutsevad (narko)kurjamitega võitlevad politseinikud – olles ühtpidi vahetus vastasseisus kurjategijatega, on nad teistpidi ka ise alalise (ja peaaegu paratamatu) kahtluse all.

Fentanüül tapab paljud oma tarvitajad seepärast, et seda on kerge üle doseerida. Ehk siis väga väike vahe on tapva koguse ja selle koguse vahel, millest sõltlane oma joobe saab. Selle aasta esimese seitsme kuuga on narkoüledoosi tõttu surnud 63 inimest, neist 51 (ehk 81 protsenti) surid seepärast, et olid manustanud surmava koguse fentanüüli.

Muidugi, on ka selliseid keelatud aineid, mille tarvitamisel üledoosi tõttu ei surda. See aga ei tähenda (vähemalt automaatselt mitte), et tegu oleks ainetega, millel pole kahjulikku mõju tarvitajate tervisele ja/või nende toimetulekule ühiskonnas. Fentanüülisurmade arv ei ole pädev argument mistahes muu praegu keelatud aine legaliseerimiseks – mõistlik oleks need vaidlused üksteisest eraldi hoida.