Nina L. Hruštšova

FOTO: Project Syndicate

Robert Murdochile kuuluv meediaimpeerium on ülemaailma takistamatult külvanud viha ja valesid, mistõttu on aeg peatada teda, kirjutab Nina L. Hruštšova.

1940. aastal, kui Suurbritannia seisis üksi Natsi-Saksamaa vastu, ilmus väike raamatuke pealkirjaga «Süüdlased» («Guilty Men»). Autorinime Cato taha olid varjunud tulevane leiboristide juht Michael Foot, liberaalist ajakirjanik Frank Owen ja konservatiivist ajakirjanik Peter Howard.

«Süüdlased» kujutas endast jeremiaadi, millest kutsuti vastutusele võtma neid – sealhulgas toona Winston Churchilli valitsusse kuulunud Neville Chamberlaini ja lord Halifaxi –, kelle algatatud lepituspoliitika Adolf Hitleri suhtes oli viinud Ühendkuningriigi huku äärele.

Täna on taas aeg tõsta esile nimed – ja mitte ainult Ühendkuningriigis, kus demokraatia viskleb Brexiti-palavikus. Ühendriigid lämbuvad paranoialeha kätte, mille viimaseks ilminguks oli 12. augusti nädalavahetusel valgete ülimuslikkust kilbile tõstjate agressiivsus Virginias Charlottesville’is, kus üks rahumeelne vastuprotestija sai surma ja paljud vigastada.

Heather Heyer hukkus Virginias Charlottesville'is toimunud protestil autorünnakus / Scanpix

FOTO: HANDOUT/Reuters/Scanpix

Ei tasu ehk imestada, et president Donald Trump ei soovi nimesid nimetada. Tal kulus kaks päeva aega Charlottesville'is hävingut külvanud rassistliku rühmituse hukkamõistmiseks. Isegi siis taganes ta kiiresti, võrdsustades Ku Klux Klani liikmed ja «altenatiivparempoolsed» äärmuslased, kes lehvitavad haakristidega ja skandeerivad natsiloosungeid, nendega, kes neile vastu astusid. Õigupoolest võlgnebki Trump ju oma presidendivõimu samadele viha ja raevu jõududele, mida võisime näha tegutsemas Charlottesville'is.

Aga kui ka Trump on mõnuga vaadanud vihkamisleegi puhkemist Ameerika Ühendriikides, ei ole mitte tema seda läitnud, nagu ei läitnud Ühendkuningriigis seda Brexiti-pooldajad. Peame heitma pilgu nende selja taha, et näha, kes tegelikult kannab vastutust sellise poliitilise õhustiku kujundamise eest, milles avaliku debati põhivoolusängis saavad ennast vabalt tunda jultunud valed ning sulaselge rassism ja obskurantism. Alles siis, kui selgitame välja selle jäleda viiruse allika, mis praegu meie demokraatiat vaevab, saame astuda praktilisi samme selle väljajuurimiseks.

Alustame kohe selle poliitilise taudi «nullpatsiendiga»: Rupert Murdoch.

Palju kaebusi

Aastakümneid on see parempoolse poliitika-meelelahutuskompleksi impressaario kasumi ja poliitilise mõju nimel labastanud poliitikaelu Ühendkuningriigis ja Ühendriikides, rääkimata juba kodumaast Austraaliast. Murdochi ajalehed ja telekanalid oleksid võinud lausa võtta patendi eksitavale, õiget sõnumit varjavale poliitikale, mis andis jõudu nii Trumpile kui ka Brexitile.

Milles täpsemalt on siis Murdoch süüdi? Jätame kõrvale aina kuhjuvad seksuaalse ahistamise ja ründamise kaebused, mida esitatakse tema lipulaeva Fox Newsi vastu. Neid on nii palju ja need on nii selged, et isegi telekanali rajaja, nüüdseks surnud Roger Ailes, ja selle juhtiv rahamasin, lakkamatult eetrit jutuvadaga täitev Bill O'Reilly tuli viimaks (ehkki vastumeelselt) lahti lasta. Jätame kõrvale ka skandaalse eratelefonide häkkimise Ühendkuningriis, mis lõppes 2011. aastal Murdochi kullakalli tabloidi The News of the World sulgemisega.

Robert Murdoch / Scanpix

FOTO: SCANPIX

Murdochi süü näitamiseks piisab täiesti sellest, kui keskenduda ainult talle kuuluvate ajakirjandusväljaannete kõige viimastele valedele ja pettustele.

Näiteks on Fox News korduvalt üritanud mõista anda, et Seth Richi, demokraatide üleriikliku komitee noore töötaja mõrva taga seisis Hillary Clintoni presidendikampaania meeskond, mis sel moel üritas varjata Richi väidetavat rolli komitee liikmete omavaheliste e-kirjade lekitamises.

Tegelikult üritatakse praegu ühe kohtusse jõudnud kaebusega hoopis tõestada, et selle väljamõeldud loo levitamise taga seisavad Fox News ja Valge Maja ühiselt.

See ei ole mõistagi ainuke selle kanali Clintoni-vastane väljamõeldis. Fox Newsi saatejuht Sean Hannity ja sage Foxi kommentaator Newt Gingrich levitasid innukalt üht meie aja kõige absurdsemat vandenõuteooriat, mille kohaselt Clinton ja tema järglased pidavat pedofiiliaringi, mille keskus asub ühes Washingtoni pitsarestoranis. See täiesti tühja koha pealt välja imetud lugu ajendas üht relvastatud meest restorani sisse astuma ja tuld avama.

Newt Gingrich 2012. aasta presidendivalimiste kampaania ajal toetaja kätt surumas / Scanpix

FOTO: SCANPIX

Ent seegi vahejuhtum ei pannud Fox Newsi ega selle omanikku korrakski mõtlema. Selle asemel asus telekanal propageerima otsest valet, et Briti luureagentuur valitsusside peakorter (Government Communications Headquarters), mida enamasti tuntakse lühendi GCHQ all, oli president Barack Obama ülesandel valimiskampaania ajal Trumpi järel luuranud.

Samuti käidi välja igasuguse tõepõhjata lugu, et föderaalse juurdlusbüroo (FBI) endine direktor James Comey, kelle Trump vallandas, kui uurimine tema valimiskampaania meeskonna ja Venemaa võimaliku kokkumängu suhtes aina kaugemale jõudis, oli lekitanud salastatud märgukirju.

Valed ei puuduta ainult Ameerikat

Loomulikult ei piirdu Murdochi ajakirjandusväljaannete paturegister Ameerikaga. Et tuua kas või üks näide Ühendkuningriigist, piisab mainida, et Murdochile kuuluv Sunday Times avaldas hiljaaegu ühe Iiri holokaustieitaja arvamusloo, milles korrati igivana rassistlikku laimu, et juudid armastavad ainult raha, ning halvustati samal ajal Briti rahvusringhäälingus (BBC) töötavaid naisi selle eest, et nad saavad vähem palka, mille põhjuseks olevat see, et nad jäävad jänni enda eest seismisega.

Igasuguses vastutustundlikus ajakirjandusorganisatsioonis oleks juba ühegi mainitud puhta võltsuudise avaldamine toonud kaasa selle eest vastutavate toimetajate vallandamise kas või juba investorite nõudmisel.

Saudi prints Al-Waleed bin Talal / Scanpix

FOTO: SCANPIX

Ent Murdoch on suutnud jätkuvalt toota piisavalt kasumit, et panna kinni selliste institusionaalsete osanike suu, nagu Vanguard Group, Fidelity Investments ja Franklin Templeton Investments.

Samuti on vaikinud erainvestorid. Võtame kas või Saudi printsi Al-Waleed bin Talali, kes on Fox Newsi emafirma suuruselt teine osanik. Ilmselgelt huvitab teda rohkem raha kui näiteks astumine selle vastu, et telekanal ei paiskaks eetrisse laimavaid väiteid muslimite kohta, näiteks et nad üritavad kehtestada Ühendriikides šariaati.

Murdoch tuleb peatada

Kui turujõud ei suuda Murdochit paremini käituma panna, siis peaksid ehk sekkuma valitsused. Ajal, mil Murdoch taotleb täielikku kontrolli Sky Televisioni üle, on Briti järelevalveorganitel ideaalne võimalus takistada Fox Newsi jõudmist brittide teleekraanile – kui neil muidugi jagub selleks julgust, mida Ühendkuningriigi järelevalveorganitel seni kuidagi pole jagunud.

Mingil põhjusel on Murdochit ja tema poegi varem peetud Ühendkuningriigis telelitsentsi saamiseks igati sobivaks. Aga nagu on äärmise ilmekusega demonstreerinud valedelaviin, mida Fox on välja käinud Trumpi presidendiaja esimese poole aastaga, ei sobi demokraatlikus riigis ükski mees vähem ajakirjandusväljaande omanikuks kui Rupert Murdoch.

Niisuguse riigi – Nõukogude Liidu – kunagise kodanikuna, mida propaganda juurteni kõlbeliselt ja poliitiliselt laostas, tean väga hästi, kui suurt kahju võivad tekitada «relvaks taotud» uudised. Murdoch on üks meie ajastu tõelisi süüdlasi ja ta tuleb peatada.

Inglise keelest eesti keelde ümber pannud Marek Laane


Nina L. Hruštšova on New Yorgi ülikooli The New School rahvusvaheliste suhete professor ja asedekaan ning Maailma Poliitika Instituudi vanemteadur.

Copyright: Project Syndicate, 2017.

www.project-syndicate.org