Igaüks kujutab endale ette, mida tähendab sõda. See tähendab inimeste tapmist ja asjade hävitamist segastel – harvem õiglastel – eesmärkidel. Infosõdadega on asjad keerulisemad. Need on läbi aegade saatnud n-ö klassikalisi sõdu, ent alates Teisest maailmasõjast kuni tänapäevani on infosõdu ohtralt ja üldjuhul peetud rahuaegadel. Inimesi neis ei tapeta ning õhku midagi ei lasta, ent oluline on kahjustada psüühikat ja deformeerida intellekti. Psühholoogilised sõjad kätkevad endast väiksemat riski selle alustajale, ent võivad osutuda väga efektiivseks.
Juhtkiri: mida on Venemaal varjata? (1)
Seda ei maksa unustada seoses meiegi piiride lähedal peetava suurõppusega Zapad 2017. Vene kaitseministeeriumi korraldatud briifingul kuulutas ministri asetäitja Fomin välismeedias levivad kuuldused, nagu kujutaks õppus suitsukatet Venemaa ekspansioonile naabrite arvelt, ulme valda kuuluvaks ning tutvustas koos Valgevenega läbiviidava õppuse legendi. See olevat puhtalt kaitsele suunatud, nimelt tungivat Venemaa ja Valgevene territooriumile terroristid, bandiidid ja diversandid, kelle tõrjumiseks harjutavad Venemaa ja Valgevene Poolat ja Balti riike ühendava nn Suwałki koridori lähistel õhuruumi blokeerimist ning Venemaa laevastik samal ajal mereblokaadi kehtestamist.
Lühidalt öeldes polnud Vene kaitseministeeriumi briifingu eesmärk mitte õppuse ümber keerlevate spekulatsioonide ja vandenõuteooriate hajutamine, vaid omalt poolt loobiti infosõjakatlakesele veelgi hagu alla. Venelased on üles näidanud ka kavalust, jagades õppuse paljudeks väiksemateks osadeks Valgevenes, Pihkva, Leningradi ja Kalinigradi oblastis ning vastavalt rahvusvahelistele lepetele tähendab see, et kui nendest ei võta osa üle 13 000 mehe, siis ei pea sinna välisvaatlejaid lubama.
Mida on Venemaal varjata? On muidugi avaldatud arvamust, et tegemist võib olla Trooja hobusega, mille kattevarjus annekteerib Venemaa Valgevene, ning on ka peljatud kallaletungi naabritele. Kuid see on pigem ebatõenäoline. Reaalsem eesmärk on korraldada suurejooneline propagandaetendus demonstreerimaks Venemaa relvajõudude tohutut lahinguvõimet, mis peaks naabritel kõhu alt õõnsaks võtma, siseriigis tooma kaasa aga patriotistliku palangu. Järjekordne ood vene relvadele sobib selleks otstarbeks suurepäraselt.
Miks ei taheta õppusel meelsasti välisvaatlejaid näha, võib seletada sellega, et paljude väeosade võitlusvõime ei ole teab mis kõrge. Nii on näiteks lääne pool kuulutatud välja viimastel aastatel mitme uue ja suure armeekoondise moodustamine. Samas pole Vene armee isikkoosseis kasvanud, mille tõttu pole need üksused saavutanud neile ettenähtud koosseisu või siis ongi jäänud vaid paberile.