Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
/nginx/o/2024/10/18/16426805t1hbc77.png)
/nginx/o/2015/06/02/4136955t1hf329.jpg)
Pikkisilmi ootame siinpool postkontori avamist. Enne oli vähemalt Puka alevis postkontor, nüüd on alevgi ilma postkontorita. Posti saamine on posti puudumisel koguni raske. Vahel oleme kogu nädala ilma postita, vahel jälle paar nummert nädala kohta, selle järele, kuidas keegi juhtub saadetusi kusagilt ära tooma.
Kui ka postkontor puudub, saadab «Postimees» ometi lehti raudteejaamadesse, kuid paljudel on pikk maa neid säält ära tuua.
Hiljuti kuulsin kedagi küsivat kas leht kinni jäänud, sest nädal aega pole ta juba lehte saanud. Kohalikud elanikud kõnelevad sagedasti postkontori asutamisest, aga kaugemale pole nad asjaga jõudnud.
Viljapeksmine on siinpool hoolsasti käsil. Loomatoitu on nii vähe, et omanik ei tea, kuidas loome üle talve elatada. Päälegi on veel sellest piskust saju rohkuse käes palju kannatanud. Põllumeest ähvardab heinapuudusel osade loomade äramüümine, niisugusel puhul tuleb aga sõnniku puudus kätte.
Kunstsõnnikust näeme ju mõnda aega ainult und.
Põllumees
28.08.1918