Pildil osaliselt näha olev naisterahvas vaatab pealt Valgevene sõjaväeparaadi, samal ajal möödub õhutõrje raketisüsteem S-300.

FOTO: SCANPIX

Kuigi Valgevene riigipeast Alaksandr Łukašenkast on viimasel ajal saanud Kremlile tülikas partner, kellest tuleb lahti saada, viitavad mõningad märgid siiski, et president Vladimir Putin jätab sel sügisel kasutamata võimalust kukutada isepäist kolleegi ja liita naabermaa vägivaldselt enda oma külge, kirjutab erukindral ja riigikogu liige Ants Laaneots (Reformierakond) kolmandas ja ühtlasi ka viimases osas sarjast «Valgevene keerulised ajad».

Külma sõja perioodil asus Valgevenes Nõukogude Liidu relvajõudude 280 000-meheline väegrupp – niinimetatud Valgevene sõjaväeringkond.

Selle territooriumile paigutatud relvastus, tehnika ja varustus võimaldasid mobilisatsiooni korral relvastada ja varustada kokku 500 000 sõjaväelast. Üksuste kontsentratsioon Valgevenes oli tol ajal kõige suurem Euroopas – iga 43 tsiviilisiku kohta oli üks sõjaväelane.

Pärast Nõukogude Liidu lagunemist jättis selle õigusjärglane Venemaa oma ustava liitlase käsutusse kogu Valgevenes oleva relvastuse ja sõjatehnika, viies ainult ära seal varem paiknenud tuumarelvad.

Seega pärast iseseisvumist Valgevene oli ja on tänapäevani ülihästi relvastatud ning varustatud Nõukogude Liidu kõige moodsama relvastuse ja tehnikaga, mis võimaldab tal siiani hoida kaitsekulutused uuteks relvahangeteks minimaalsel tasandil.     

Pärast liidu lagunemist jätkus tihe koostöö äsja loodud Valgevene ja Venemaa relvajõudude vahel. Paljud Valgevene ohvitserid on saanud sõjalise hariduse Venemaa sõjakoolides ja akadeemiates. Venemaa aitas moderniseerida ja remontida liitlase sõjaväe tehnikat, müüs sõbra hinnaga uusi relvasüsteeme. Lääne suunal loodi ühiselt integreeritud õhukaitse süsteem. Regulaarselt toimuvad kahe riigi sõjaväe ühisõppused.

Tõsi küll, president Alaksandr Łukašenka on siiani tõrjunud kolleeg Vladimir Putini ettepanekuid integreerida kahe riigi relvajõud täielikult ja lubada paigutada mõni vene üksus Valgevene territooriumile.  

Esimesed Vene-Valgevene strateegilised ühisõppused Zapad viidi Valgevenes läbi 2009. aastal. Vene sõjaväeinfoagentuuri INTERFAX-AVN andmetel osales selles 12 500 sõjaväelast, sealhulgas 6000 vene sõdurit. Osalejate arv oli tegelikult palju suurem.

Seejärel muutusid õppused regulaarseteks ja toimuvad iga kahe aasta tagant vaheldumisi, kas ainult Venemaal või korraga mõlemas riigis.

Kahel korral – 2009. ja 2013. aastal olid need Valgevenes. 2013. aastal osales õppustel ligi 22 000 Vene ja Valgevene sõjaväelast. Nende käigus harjutati ka Balti riikidele tähtsat Leedut ja Poolat ehk Balti riike Lääne-Euroopaga ühendava niinimetatud Suwałki koridori sulgemist. Nii Vene kui ka Valgevene kaitseministeerium ja meedia on sellest vaikinud.

Kahtlused seletuste aususes

Möödunud aasta septembris teatas Vene kindralstaabi ülem armeekindral Valeri Gerassimov, et septembris 2017 toimuvad tänavused suurimad Vene ja Valgevene relvajõudude ühised strateegilised õppused Zapad 2017.

Seoses õppuste ettevalmistustega tabas Valgevenet ja tema naabreid ebameeldiv üllatus. Nimelt taotleb Vene kaitseministeerium kõigist selleks aastaks oma sõjaväe vedudeks plaanitud 5265 vagunist Valgevenelt luba kasutada selle territooriumil 4126 vagunit ehk peaaegu kaks korda rohkem kui 2013. aastal.

Kreml on kinnitanud, et see vajadus on seotud vaid Zapad 2017 õppustega. Valgevenes, Ukrainas ja ka Balti riikides tekitas selline suur arv kartuse, et õppustele Valgevenesse tuleb lubatust suurem Vene väekontingent ega lähe enam tagasi, vaid osa sellest jääb riiki, et tagada seal Venemaa huve.

Välisajakirjanike järelepärimisele, milleks on õppustel vaja niipalju vaguneid, teatas Vene kaitseministeerium pärast kahekuulist venitamist, et raudtee vedude mahtu 2017. aastal võib võrrelda eelnevatel aastatel Valgevene territooriumil toimunud õppusteaegsete vedudega: Zapad 2009 ajal – enam kui 6000 vagunit, Zapad 2013 – 2500 vagunit. Kaitseministeerium täpsustas ka, et pool tellitud vagunitest kasutatakse ära üksuste viimiseks õppustele ja teine pool nende transportimiseks tagasi alalistesse paiknemiskohtadesse.

Paljud asjatundjad kahtlevad seletuste aususes. Teatavasti sõltub rongi pikkus raudteejaamade rööbaste pikkusest. On ju rongil vahel vaja peatuda või läbi lasta vastutulevad või mööduvad rongid.

Kui võtta standardse Vene sõjaväerongi (ešeloni) keskmine pikkus 50 vagunit, siis võib 4126 vagunist moodustada kokku umbes 83 ešeloni. Sellise hulga vagunitega on võimalik transportida täielikult komplekteeritud ja relvastatud, luure, spetsnaz'i, dessantründe ja dessantvägede üksustega ning õhukomponendiga tugevdatud motolaskurdiviisi ehk 14 000 – 15 000 meest, 220 tanki, 144 suurtükki ja muu tehnika.

Juhul kui väejuhatus otsustab, et Vene sõjavägi sooritab laialt kasutatava niinimetatud üksuste kombineeritud rännaku, mille puhul saadetakse rongidega üksuste kallid soomus- ja muud roomikmasinad ning osa eritehnikast, ratastehnika aga liigub omal käigul, võib Valgevenesse sisenev Vene väegrupp olla kaks korda suurem ehk kuni 30 000 meest.

Mitu allikat Venemaal ja ka Valgevenes on viidanud, et õppustele kaasatakse Lääne sõjaväeringkonda kuuluva 1. kaardiväe tankiarmee väekoondised. Selle koosseisus on kolm diviisi: 2. kaardiväe Tamaani motolaskurdiviis, 4. kaardiväe Kantemirovi tankidiviis  ja taasloodav 144. motolaskurdiviis ning kaks brigaadi.

Vene kindralstaabi seisukohalt on igati loogiline katsetada õppustel Zapad 2017 seda väekoondist tervikuna. Vene kaitseministri teatel toimuvad suurõppused tohutul maa-alal Barentsi merest kuni Ida-Ukrainani, Venemaa läänepoolse riigipiiri lähedal. Õppused Valgevenes, millele on koondatud lääne meedia peamine tähelepanu, on ainult üks osa sellest.

Vene meedia andmetel osaleb õppustel kuni 100 000 sõjaväelast koos relvastuse ja tehnikaga. Peab märkima, et Putin on pöördunud tagasi külma sõja ajal Nõukogude armees üldlevinud praktikale, mil diviiside ja neist suuremate üksuste õppustel mängiti tingimata läbi ka taktikalise tuumarelva kasutamine. Ukraina kindralstaap kinnitab, et Vene relvajõud on seda teinud ka õppustel Zapad 2009 ja Zapad 2013.

Ukrainlased on mures

Ukrainlased on eelseisva suurõppuse pärast murelikud. Ukraina kindralstaabi ülema kindral Viktor Muženko sõnul formeerib Vene kaitseministeerium palavikulise kiirusega Donbassi lähistel uut 8. armeed staabiga Rostovis. Selles on lõppjärgus uue 150. motolaskurdiviisi loomine Millerovos. Nüüd Ukraina vastu pööratud Lääne sõjaväeringkonna 20. armee (staap Voronežis) alustas 2016. aastal Harkivi suunal, riigipiiri lähistel Bogutsrõs uue 3. motolaskurdiviisi formeerimist.

Muženko kinnitab, et venelased on järsult aktiviseerinud infosõda Ukraina vastu, kasutades varem riiki juurutatud mõjuagente, sh ka poliitilisi ja neid, kes formeerivad ühiskondlikku arvamust, aga ka neid, kelle kätes on infovahendid eesmärgiga külvata Ukraina sõjaväelastes ebakindlust nende otsuste ja tegevuse õiguspärasuses.

Ka Ukraina parlamendi spiiker Andrei Parubij on väljendanud muret, väites, et kui Venemaa jätab pärast õppusi Valgevene territooriumile oma üksused ja annekteerib selle sujuvalt, võib Vene sõjavägi 2017. aasta sügisel rünnata Ukrainat Valgevene territooriumi kaudu.

Peab arvestama hästi väljaõpetatud armeega

Ukraina julgeolekunõukogu andmetel kavatseb Vene kindralstaap ka seekord mängida läbi Poolat ja Leedut ühendava niinimetatud Suwałki koridori sulgemise. Vene kindralstaap aga tõlgendab seda hoopis vastupidiselt – harjutatakse kriisi ajal täiesti isoleeritud Kaliningradi oblasti maismaa ühenduse loomist Valgevene kaudu emamaaga. Seda tõendasid vaikimisi ka Valgevene ametiisikud, mööndes vaid, et Venemaa on väga mures Kaliningradi oblasti isoleerituse pärast, mis on ohtlik eriti kriiside ajal.

President Putin jätkab palavikuliselt ainsat Venemaa kui maailma suurriigi staatust tõendavat argumenti – relvajõudude ja tuumarelvastuse suurendamist ning nende võitlusvõime arendamist ja nendega ähvardamist.

Võttes arvesse maailma üldsuse suurt huvi suurõppuste Zapad 2017 vastu ja NATO ennetavaid meetmeid alliansi Ida-Euroopa liikmesriikide julgeoleku tugevdamisel, on tõenäoline, et Putin ei alusta Venemaale nii välis- kui ka sisepoliitiliselt keerulisel ajal ei sõjalist Valgevene vägivaldse annekteerimise ega Łukašenka kukutamise operatsiooni, mis oleks juba viies tema vallapäästetud sõda, kusjuures oma teise venelaste jaoks lähima rahva ja liitlasega.

Putin peaks sellisel juhul arvestama ka Valgevene armeega, milles on 48 000 hästi väljaõpetatud sõjaväelast, kes on relvastatud 515 tanki, 875 jalaväe lahingumasina, 961 suurtüki, 44 lahingulennuki, suure hulga õhu- ja tankitõrje ning muude võitlusvahenditega.

Neli eesmärki

Putin teab, et Valgevene on üle ujutatud Vene eriteenistuste agentidega ja nii tema riigiaparaadi kui ka sõjaväe nõrkus on Venemaal hariduse saanud ja sellega tihedalt seotud venemeelsed riigi ametnikud ning ohvitserkond, kuid kes teab, kuidas nad end üleval peaksid reaalse konflikti oludes.

Igatahes ei ole need õppused tavalised. Võib arvata, et Kreml järgib strateegiliste õppustega Zapad 2017 järgmisi eesmärke:

1) Demonstreerida läänele Vene relvajõudude võimsust, heidutada Lääne-Euroopa riike ja NATOt ning sundida neid olema järelandlikumad Kremli nõuetele mõjusfääride jagamisel post-nõukogude ruumis.

2) Harjutada regionaalse strateegilise väegrupi juhtimist ja koostööd suurte kaitse- ja pealetungi operatsioonide ettevalmistamisel ja läbiviimisel laial rindel ning suurele sügavusele.

3) Kõige mustema stsenaariumi puhul, mida ei saa ka välistada, saata õppuste sildi all Valgevenesse suur väegrupp eesmärgiga eemaldada võimalikult rahumeelselt Łukašenka võimult, teha Valgevenest kuulekas Moskva vasall ja jätta püsivalt sinna oma väekontingent.

4) Järgmise aasta 18. märtsil on Venemaal presidendivalimised. Pole lõpuni välistatud, et  Putin vajab riigi üldise isoleerituse ja majanduskriisi taustal raskustesse sattunud Vene presidentidele tavaks saanud väikest võidukat sõda Ukrainas või äärmisel juhul Valgevenes oma rahva lollitamiseks ja tema järjekordseks edukaks tagasivalimiseks.

Lugu on osaliselt ilmunud 10. augusti Postimehe lehes.