Jaak Madison: Loone on häbistanud Eestit ja eestlasi Täiendatud kell 12.52

Jaak Madison.

FOTO: Dmitri Kotjuh / Järva Teataja

Riigikogu liikmed Raivo Aeg (IRL), Andres Herkel (VE) ja Jaak Madison (EKRE) on seda meelt, et rahvasaadiku Oudekki Loone (KE) tänukiri Kreeka ministrile on häbiväärne.

Madison: Loone on häbistanud Eestit ja eestlasi

«Oudekki Loone väljaütlemised on seadnud tugevalt kahtluse alla tema sobivuse Eesti parlamenti, mis peab tagama Eesti riigi, rahvuse ja kultuuri kestmise läbi aegade.

Loone otsus kirjutada Kreeka justiitsministri Stavros Kontonise kaitseks artikkel ajalehes Tribune on tülgastav ja kubiseb õigustustest kommunismile. Kuidas muud tõlgendada lootust, et on olemas tulevik, kus selliseid konverentse ei korraldataks? Seega kutsub Loone üles lõpetama kommunismi ohvrite mälestamise ja rehabiliteerima punaokupantide jõhkrused ja mõrvad!

Kuidas suhtuvad näiteks poolakad asjaollu, et meie parlamendi riigikaitsekomisjoni liikme ja peaministripartei esindaja üritab maha vaikida kommunistide jõhkrusi Katõni metsas, kus tapeti 20 000 Poola ohvitseri? Rääkimata sellest, et Nõukogude Liit süüdistas selles 50 aastat sakslasi, enne kui suutis tunnistada, et see oli nende kätetöö. Võib vaid ette kujutada, kui palju tapatöid on niiviisi kommunistid oma õlgadelt ära veeretanud.

Mida peab tundma Eesti sõjaveteran, kes sõdis Sinimägedes punaste vastu ja päästis seeläbi tuhandeid kaasmaalasi, kes jõudsid põgeneda punaterrori eest? Kas see, et Berliinis kommunistid «vabastasid» vägistades tuhandeid naisi, oli nali? Pr Loone, kas Te tõesti suudate õigustada neid koledusi või üritate ajalugu võltsida ja neid olematuks teha? Kui nii, siis Teie koht pole Eesti rahvusriigi parlamendis. Mõistlik oleks võtta vaevaks üks vabandus Eesti rahva ees ja öelda, et eksisite oma väidetes.

Tänases Vikerraadio saates «Uudis+» lausus Loone sõna-sõnalt: «Antikommunism on lubatud, aga mittemõistlik positsioon.» Seega ta ei suudagi mõista, et kommunism ei ole aktsepteeritav. Ma ei mõista, kuidas kujuneb välja selline mõttelaad.

Pr Loonele aga veel lõpumärkuseks, et mõlemad, nii natsism kui ka kommunism, on kohutavad ideoloogiad ja 23. augustil mälestatakse mõlema ohvreid. Eranditeta.»

Raivo Aeg: Loone hämab

«Oudekki Loone väljaastumine Kreeka ajalehes näeb välja kui klassikaline infooperatsioon ajamaks segamini tõde ja vale sidudes seda osavalt olukordade ja ajalooga.

Loone kasutab kujunenud rahvusvahelist skandaali ära ja hämab. Kas ta tõesti arvab, et oli ainult Ribbentropi pakt ja Molotovi oma polnudki? Natsismikuritegudele on Euroopas antud hinnang ja neid on käsitletud aastakümneid, nüüd on oluline Euroopa ühtse ajalooteadvuse nimel rõhutada selle pakti teise osapoole kuritegusid, andes ka neile ausa hinnangu.   

Et olemas vasakpoolsed ja sotsialistlikud valitsused, see on hoopis eraldiseisev teine teema. Loone seob täiesti erinevad asjad ja jätab targu märkimata, et MRP konverents Tallinnas mõistab hukka Stalini kuriteod.

Küsimus on, kas Oudekki Loone on diletant ja rumal inimene või antud juhul provokaator ja Kremli häälekandja. Viimast võime oletada, kui ta 9. mail nelkidega ümber Pronkssõduri käis ja ajakirjanduse tähelepanu vastuoluliste sõnumitega püüdis. Samuti nagu pronkssõduri juures, nägime peale seda Loonet ja Olga Ivanovat vene saatkonnas vastuvõtul koos Savisaarega.

Soovitan meeles hoida, et «kolm õde» - Loone, Ivanova ja Toom on avalikult oma hoiaku, ideoloogia ja meelsuse  selgelt positsioneerinud ja väljendavad seda igal võimalikul juhul. Jana Toomi kremlimeelsuses vaevalt keegi kahtleb - ta on selgelt esindanud Kremli tänast välipoliitilist joont Eestis ja Euroopa Parlamendis. Ootame huviga, mida ülejäänud «õed» MRP konverentsist ja Kreeka hoiakust arvavad.

Kuid Kreeka ministri sõnumid ja hoiak tekitab tõepoolset hämmastust. Peale Euroopa Parlamendi poolt vastava resolutsiooni  vastuvõtmist on 23. augustil natsismi- ja kommunismiohvrite mälestuspäeva peetud 2009. aastast. See on hetk, kui kõik nende režiimide all kannatanud ootavad solidaarsust, nagu Kreeka vajab solidaarsust oma fiskaal- ja migratsiooniprobleemide lahendamisel.»

Andres Herkel: Keskerakond ja Ratas peavad Loone kommunismilembusest eemalduma

«Sõnastasin paar kuud tagasi Keskerakonna küsimuse peaminister Ratase jaoks. Kas ehitada Eestit ja lasta Keskerakonnal laguneda või vastupidi – ehitada Keskerakonda ja lagundada sellega Eestit. Oudekki Loone väljaastumine Kreeka meedias meenutab seda taas. Midagi ei ole muutunud, peaminister seisab jälle küsimuse ees, kas Keskerakonna parlamendiliikme seisukohad on ka tema seisukohad? Ehk kas kommunismi kuriteod on natsismiga võrdselt hukkamõistetavad või mitte?

Meenutan, et kommunismi kuriteod on hukka mõistetud nii Eesti Riigikogus, Euroopa Nõukogu Parlamentaarsel Assambleel (ENPA) kui ka Euroopa Parlamendis. Siin pole ruumi küsimusele, milline on Euroopa seisukoht.

Toon mõned pidepunktid praeguse n-ö Kreeka telje ja Oudekki Loone rolli kohta. Kõigepealt, Kreeka justiitsminister tõmbas oma mittetuleku põhjendamisega Tallinna konverentsile tähelepanu ja töötas ses mõttes PR-agendina. Mäletan Kreeka kommunistide sõnavõtte 2006. aastal kommunismi kuritegusid puudutava resolutsiooni arutelul ENPA-l. Need olid oma äärmuslikkuses tõesti markantsed. Seega pole Kreeka ministri praegune seisukoht üllatav, kuid ta on Euroopa taustsüsteemis marginaalne.

Samuti on sellistel kommunismi kuritegelikkuse eitusel enamasti sisepoliitiline dimensioon – nii Syrizasse kuuluva Kreeka ministri kui ka Keskerakonda kuuluva Loone puhul. Ka Loone seisukoha järgijaid võib Eestis olla, kuid tekib küsimus, kas Jüri Ratas kuulub nende hulka? Kas Loone seisukoht on Keskerakonna seisukoht?

Siit jõuamegi Keskerakonnaga seotud küsimusteni. Savisaare juhtimisel on see partei Tallinnas juurutanud süsteemi, kus võimude lahusus sisuliselt puudub. Keskerakonna linnavalitsus annab Keskerakonna linnavolikoguliikmetele linnaettevõtetes tööd, neil on leivakannikas kurku surutud ja neist on tehtud ringkäenduse tummad osalised. See olukord Euroopa Liidu eesistujamaa pealinnas on niisama kurioosne kui Syriza arusaamad kommunismi kuritegudest Eestis, Poolas, Venemaal ja mujal. Eelolevate valimiste küsimus on see, kas tullake sellest poliitilise superkorruptsiooni mustrist välja.

Küsimuse saab sõnastada ka teisiti: kas Keskerakonnas saab demokraatlikku süsteemi vähegi sobiv (vasak)partei või kujundavad Loone, Yana Toomi jt. väljaastumised tema viltust nägu ka tulevikus. Seni on Edgar Savisaart, Olga Ivanovat, Loonet ja Toomi vaadeldud tervikuna. Detailsemalt vaadates võivad nad Keskerakonnast välja pudenedes moodustada hoopis erinevaid kooslusi. Äärmuskommunistidel, venemeelsetel putinlastel ja süvakorruptantidel on ühised huvid ja praegu ka ühine nimetaja – Keskerakond. Kui Keskerakond neist loobub, siis lähevad teed lahku – kes Moskvasse, kes mõne süüdistusega kohtupinki ja kes uut äärmusparteid tegema.

Keskerakonna juhtpoliitikute esimene ülesanne on Loone kommunismilembus hukka mõista. Teiseks on vaja mõelda Eesti rahvuslikele huvidele ja sellele, kuidas neid esindada.»

Tagasi üles