Egbert Martins: Kaulbarsi palee saladus

Saksa-soome päritolu arhitekt Carl Engel on projekteerinud ampiirstiilis Helsingi linnasüdame. Seni on tema projekteerituks ka Toompeal asuv Kaulbarsi aadlielamu, kus asub praegu õiguskantsleri kantselei. See aga ei pruugi paika pidada, kirjutab saksa arhitekt ja Engeli talendi austaja Egbert Martins.

Carl Ludwig Engel kirjutas 4. jaanuaril 1814 Berliinis elavale sõbrale Herrlichile kirja, milles mainis tervet hulka hooneid, mille oli Revalis ehk Tallinnas viibimise ajal püstitanud. Number 3 all kirjutas ta nii: «Üks kahekorruseline maja, 119 jalga pikk, 42 jala sügav, raudkatuse ja suure rõduga, lihtsa, aga väga meeldiva fassaadiga ja ühe frondiga.» Ning lisas number 7 all: «...ja nr. 3 külge massiivne kivitrepp ja üldse mõlemad hooned kõige elegantsemalt parkettpõrandat ja suuri lakitud uksi jms sisaldava beletaažiga varustanud.»

Paraku ei ole tänini leitud ühtegi dokumenti, mis nimetaks ära Kohtu 8 asuva palee arhitekti(d). Meissner oletas 1937. aastal ilmunud raamatus Engeli kohta, et osundatud kirjas mainitud number 3 ongi Kaulbarsi palee. 1980. aastal pakkus ka Eesti kunstiajaloolane Helmi Üprus eestikeelses artiklis «Carl Ludwig Engel Tallinnas» selle hoone arhitektiks Engelit.

Professor Juhan Maiste kirjutas 2002. aastal saksakeelses artiklis «Engel: Saksa arhitekt Tallinnas»: «Toonases Tallinnas ei ole teada ühtegi teist arhitekti, kellele võiks neid teoseid omistada. Engeli kasuks ei kõnele mitte ainult üldkavatis. Kuue Joonia sambaga hoone kõrgub otsekui Akropoli tempel linna kohal. Veel enam veenavad vormikeel ja detailid, mis hilisemates töödes peaaegu täpselt korduvatena uuesti kasutust leiavad. Näiteks on akantuselehtedena kujundatud aknakonsoolid selgelt Engeli käekiri, seda ka nii Tallinnas hoonel Uus 16c kui hiljem Helsingi senatihoonel.»

Kohtu 8 hoonel seisab silt, mis annab kolmes keeles teada, et selle arhitekt on C. L. Engel, ning samamoodi nimetatakse teda arhitektiks justiitsministeeriumi kodulehel. Kummalgi juhul ei mainita paraku ühtegi allikat, mis seda väidet toetaks.

Kõiki neid avaldusi tuleb aga tõendada või siis põhjendada, miks püsib kahtlus, et Engel pole sugugi selle hoone arhitekt.

1. Engeli antud mõõdud – 119 jalga pikk, 42 jalga sügav – vastavad aluseks võetud «vana vene jala» korral, mis võrdub 0,356 meetriga, fassaadi pikkusele 42,36 m ja sügavusele 14,95 m. 1922. aasta plaani järgi, millel mõõtühikuks on vene pikkusmõõt süld (see vastab 2,1336 meetrile), on linnapoolse fassaadi pikkus umbes 47,40 m ja sügavus ligikaudu 15,60 m.

Niisiis vastavad mõõdud väga umbkaudu number 3 all kirjeldatud hoonele. Aga ka Tallinnas Lai 34 asuval hoonel on suhteliselt sarnased mõõtmed: pikkus 40 m, sügavus 14 m. See sobiks seega samuti Engeli kirjeldusega.

Engeli sõnad «fassaadi» ja «ühe frondi» kohta sobivad siiski pigem paremini Kaulbarsi palee kui Lai 34 hoonega, sest viimasel on ainult üks fassaad. Kohtu 8 on seevastu üks Tallinna väheseid hooneid, millel on kaks fassaadi: üks linna, teine Kohtu tänava hoovi poole. Väljendit «front» ei kasutatud tol ajal siiski ainult ühes tähenduses: seda tarvitati küll fassaadi sünonüümina, aga sagedamini kirjeldati sellega etteulatuva hooneosa (risaliidi) kolmnurkviilu.

Engelit aluseks võttes võib tänapäevases keelepruugis väita, et hoonel oli keskviil. See käib Kohtu 8 kohta, kuigi kirjas ei ole ühemõtteliselt öeldud, et hoonel on kahel küljel fassaad keskviiluga.

2. Engel ei ütle midagi hoone erilise asukoha kohta. See tekitab kahtlust, kas tegu on ikka sellise mäe otsas asuva hoonega, mida Maiste ülistab linna kohal kõrguvaks «Akropoli templiks». Number 7 all kirjeldatud hoone puhul mainib Engel, et «tänav läheb mäkke», aga siin ei ole vägagi erilise asukohta kohta sõnakestki.

3. Engel ütleb ühemõtteliselt «kahekorruseline hoone». Kohtu 8 hoonel on linna poole aga kolm korrust või siis kaks korrust ja soklikorrus, mida küll linnast õieti nähagi pole.

4. Ei Meissner ega Maiste maini midagi täpsemat «raudkatuse», «suure rõdu» ja «massiivse kivitrepi» olemasolu kohta. Kaulbarsi paleel on päris pikk ja suhteliselt kitsas palkon kuue Joonia samba taga ja vahel. Sealne avatud ala on piiratud rõdupiirdega. Raudkatust ei ole välisel vaatlusel näha.

On aga võimalik, et Engel soovis selle väljendiga rõhutada hoopis plekk-katuse olemasolu. Siiski pole kindel seegi, kas Kohtu 8 hoonel on üldse kunagi plekk-katust olnud: vanad fotod kõnelevad pigem selle vastu. 1922. aastast pärit joonisel on näha tiibhoonetel puidust sarikaid. See annab teatava aluse arvata, et ka põhihoone katuse sarikad olid puidust. Kolme korruse plaanid näitavad kivitreppi.

Palee lihtne peatrepp ei kõnele sugugi Engeli kaliibriga arhitektist. Soomes on Engeli trepikojad tavaliselt veel eriti muljetavaldavad. Miks oleks ta siis pidanud nii suure ja tähendusrikka hoone puhul kavandama nii lihtsakoelise trepikoja?

5. Engeli esimesed ehitised Soomes erinevad fassaadilahenduse poolest märgatavalt Kaulbarsi paleest. Juba vabrikant Lohmannile Turus ehitatud lihtsal elumajal (1814–1815) ning ühe Helsingi vanema hoone ümberehitamisel Vene kindralkuberneri residentsiks (1820, aadressil Aleksanterinkatu 20) on esimesel korrusel kasutatud rustikat, teisel aga siledat seina ning fassaadi liigendavad rohked simsid.

Kaulbarsi paleel on aga mõlema korruse seinad siledad, rusteeritud on ainult linnapoolne vaevu nähtav soklikorrus ning simsid puuduvad. Engel lisas ainult harva esimese korruse akendele pealmikke, pigem iseloomustasid need teist korrust, aga mitte kunagi ei kasutanud ta viit ühesugust pealmikku üksteise kõrval, nagu võib näha Kaulbarsi palee hoovifassaadil.

6. Engeli kirja põhjal Herrlichile on teada, et ta oli ääretult edev ega unustanud kunagi end kiitmast, kui see ainult võimalik oli. Suure palee silmatorkavat fassaadi linna väga mainekas asukohas oleks Engel, kui ta tõesti selle kavandanud oleks, vaevalt kirjeldanud sõnadega «lihtsa, aga väga meeldiva fassaadiga».

7. Maiste kõneleb «akantuselehtedena kujundatud aknakonsoolidest». Kaulbarsi paleel on need tõepoolest olemas, aga ainult hoovifassaadi keskrisaliidi aknapealmikel. Akende enda all pole aga konsoole ei linna- ega hoovipoolsel fassaadil. Nii suuri stukkpindu esimese ja teise korruse vahel nagu Kohtu 8 hoonel kohtab näiteks Tartu Ülikooli peahoonel, mille püstitas aastail 1804–1809 Johann Wilhelm Krause. Engel ei ole sellist elementi nii suures mahus kunagi kasutanud.

8. Tundub väheusutav, et Engel oleks kohe Tallinnas ametisse astumise järel saanud tellimuse püstitada nii suur palee nii tähtsasse kohta. Pealegi ei olnud tal niisuguste ehitustega mingeid kogemusi. Palee ehitusajaks pakutakse aastaid 1809–1814. Juba 1811. aastal, kui põhihoone suurust silmas pidades vaevalt valmis olla sai, esineb hoovipoolse tiibhoone ehitamist käsitlevas dokumendis arhitekt C. J. Jänicheni nimi.

Teine tiib oli sama dokumendi järgi juba kas täiesti või vähemalt suures osas valmis. Engel töötas 1811. aastal veel Tallinnas. Miks pidanuks tellimus tiibhoone ehitamiseks minema teisele arhitektile, kui Engel oli põhihoone autor ja tegutses jätkuvalt linnas?

Tänan igakülgse abi ja teabe eest järgmisi isikuid ja arhiive:

Ants Hein, Helge Heinsalu (linnaarhiiv), Riina Hiob (muinsuskaitseamet), Aarne Kann (arhitekt), Henry Kuningas (Tallinna linnaplaneerimise ameti muinsuskaitse osakond), Kalmer Mäeorg (linnaarhiiv), Juhan Maiste, Sandra Mälk (arhitektuurimuuseum), Maive Mürk (rahvusarhiiv), Kertti Pilvik (õiguskantsleri kantselei), Mait Väljas (arhitektuurimuuseum)

Saksa keelest eesti keelde ümber pannud Marek Laane