Kalev Vilgats: Pärnus pakutakse valijatele dignitaaride p(a)raadi

Kalev Vilgats Foto: PP

Suvepealinna Pärnu poliitikaelu kihab enne kohalikke valimisi, kirjutab Pärnu Postimehe arvamustoimetaja Kalev Vilgats.

Sellist valikut nimekirja esinumbreid-linnapeakandidaate kui sel aastal pole Pärnus varem olnud. Meenub 1999. aasta, mil pürgijaid oli enam-vähem sama palju, aga tase madalam. Nüüd on pakkumisel ametis olev linnapea Romek Kosenkranius, kaks riigikogu liikmest endist maavanemat Andres Metsoja ja Toomas Kivimägi (viimane jõudis olla viis aastat ka Pärnu linnapea), ametis olev Pärnu maavanem Kalev Kaljuste, majandusminister Kadri Simson, Eesti Konservatiivse Erakonna esimees, riigikogu liige ja suursaadik Mart Helme ning Pärnu linnavolikogu endine esimees Krista Nõmm.

Kõik need Tallinnas tegutsevad Pärnu või Pärnumaa juurtega poliitikud on võrreldes varasemate valimistega, mil eriti riigikogu liikmed täitsid peibutuspartide osa, lubanud ka tegelikult võtta vastu linnapea keti, kui valija tahe peaks olema selline.

Seni Toomas Kivimägi Valimisliitu (TKVL) kuulunud Kosenkranius läheb valimistele valimisliiduga Pärnu Ühendab, mille asutas koos abilinnapea Rainer Aaviku ja linnavolikogu liikme Vahur Mäega. See on seni ka ainus Pärnu linnas registreerimiseks esitatud valimisliit.

Metsoja juhib IRLi ja Kivimägi Reformierakonna nimekirja, Kaljuste on sotsiaaldemokraatide esinumber ja Simson Keskerakonna oma, Helme veab EKREt ning Nõmm veel ühte valimisliitu.

Kõige suurem pereheitmine ongi toimunud TKVLis, mis loogiliselt ei saa jätkata, kui nimikangelane juhib teist nimekirja. Seega peavad 2009. ja 2013. aasta kohalikel valimistel TKVLi nimekirjas kandideerinud leidma uue pesa.

Krista Nõmme valimisliit Meie Pärnu tundub koosnevat IRLis pettunutest, samuti vabaerakondlastest. Vabaerakond on Pärnus otsustanud minna valimisliiduga Pärnu Ühendab, aga üldiselt jäeti oma liikmetele valimisliidu valikul vabad käed.

Linnapeakandidaadid on pidanud esimese avaliku debati ning vastanud ärksamate pärnakate küsimustele. Ometi võib kõigi puhul märkida õige ähmast ettekujutust, kuidas hakkab toimima nn Suur-Pärnu, kuhu peale linna kuuluvad veel Paikuse, Audru ja Tõstamaa vald.

Romek Kosenkranius kirjutas Pärnu Postimehes, et «ühinemise puhul on äärmiselt oluline, et kogu omavalitsuse piirides saaksid elanikud endiselt kvaliteetset avalikku teenust oma kodu lähedalt, kõigi hääl kostaks liitomavalitsuse juhtideni ja oleks võrdse kaaluga». Selle eesmärgi täitmise peaksid tagama osavallakogud, kolmanda sektori esindajate kaasamine ja hästi toimivad osavallakeskused.

Siinkohal vabandan oma fantaasiavaesust, aga ei suuda kuidagi mõista, kuidas linnas saavad olla osavallad, linnaosad kõlaksid ju paremini asukohast sõltumata. Niikuinii kohutab uus Pärnu kaardile vaadates oma piirjoontega ära!

Ent Kosenkraniusel on õigus põhilises: uue omavalitsuse käivitamise edu sõltub koalitsiooni koosseisust.

Pärnu linnas on sügisel kaks valimisringkonda. Nr 1 on Pärnu linn ja nr 2 liituvad kolm valda. 15. oktoobril valitav volikogu jääb kõvasti linna poole kaldu ning uuspärnakad kardavad, et nende hääl ei kosta valitsejateni.

Ilmselt läheb nimekirjade hoogsamaks esitamiseks augusti viimasel nädalal, kuid siingi kipub ilmnema tõsine probleem. Ühegi esinumbri taha ei pruugi koguneda väga tugevat nimekirja. Vähemalt ütleb nii 2009. ja 2013. aasta kohalike valimiste kogemus. TKVLi esinumber Toomas Kivimägi sai toona 5336 ja 3338 häält ning aitas muljet avaldava hulga kaaskandideerijaid Pärnu raekotta.

2009 oli TKVLil 14 ja neli aastat hiljem 11 mandaati 33st. Võimalikel opositsionääridel Keskerakonnast vastavalt kaheksa ja üheksa kohta. Nii oli kahel korral üsna selge, kes teeb ettepaneku võimuliidu moodustamiseks ja kes saab linnas peremeheks. TKVL võttis punti nii Reformierakonna kui ka IRLi ning valitses. Kohaliku tugeva liidrita Keskerakond ei suutnud moodustada tegusat opositsiooni. Selline volikogu on iga linnapea unistus!

Tänavu on pilt teine juba selles mõttes, et peale Kivimägi on teisigi valimistel ennast tõestanud linnapeakandidaate: Simson, Helme, Metsoja. Kusjuures Helme võib linnas saada teistes erakondades pettunute ja muidu protestihääled.

Kindlasti on küsimus juhtimisstiilis. Pärnakatel on valida, kas agressiivsem, iseteadlik ja karmikäelisem juhtimine või sobib enam «tasa sõuad, kaugemale jõuad» viis, mida on viljeletud 2015. aastast.

Laiapõhjalisse koalitsiooni ma Pärnus siiski ei usu, sest nii laia põhja pole olemas ja kindlasti on teemasid, eriti, mis seonduvad sõnaga «tasuta», kus naljalt kokkuleppele ei jõuta.

Intrigeerida on püütud Toomas Kivimägi vastu seoses tema ammuse majaehitusega, kuid mees on andnud küsijatele vastused ning heasoovijate ponnistused on jooksnud liiva.

Suuremat pinget pakub kahtlemata Pärnu linna lahkumine Pärnumaa omavalitsuste liidust (POL). Liit loodi linnata, see liitus POLiga hiljem ja on nurisenud oma ülemäära suure panuse ning sellele mitte vastava mõju pärast. Pärnul on elanike arvust hoolimata POLi üldkogus kaks häält 36st. Pärnu kui maakonnakeskus soovib uues maakondlikus koostööorganis poolt otsustava kogu kohtadest.

Nüüd ongi seis selline, et 12 Pärnumaa omavalitsuse juhid ähvardavad asutada sihtasutuse Pärnumaa Arenduskeskus (SAPA) ilma Pärnuta. Nagu kirjutas Pärnu Postimees: konflikti põhjusteks on raha, hääleõigus ja otsuste langetamise koht.

Omavalitsused näevad POLi maakondliku poliitika kujundamise organina. SAPA oleks arendusüksus. Pärnu linn peab targemaks POLi tegevus lõpetada ja koondada kogu koostöö SAPAsse.

POL teeb vastukäigu 24. augustil oma üldkogu istungil, kus päevakorra esimene punkt on SAPA asutamine. POLi uksega prõmmimine enne valimisi polnud mõistlik tegu. Pärast valimisi jääb Pärnumaale senise 19 omavalitsuse asemel seitse ning koostööd on vaja hoida.

Paljudes küsimustes on Pärnu linnapeakandidaadid väga ühel meelel. Näiteks selles, et Tõstamaad ei pidanuks ühendama Pärnuga. Et kolmandat silda on linna vaja. Et Weekend toimub järgmiselgi aastal. Et kuurortlinnana toimimiseks vajab Pärnu kiireid ühendusi jne.

Linnapäid saab Pärnul korraga olla ainult üks. Raske öelda, kes praegusest «seitsmest vaprast» oleks valmis töötama abilinnapeana kellegi teise linnavalitsuses (selline kogemus on vaid Kosenkraniusel). Pealegi on neljal kandidaadil tulus amet ka pärast kohalikke valimisi niigi olemas. Seega diginitaaride paraad Pärnus tuleb vägev. Kas valimiste käigus neist keegi ära grillitakse, selgub pärast tulemuste kokku arvamist.