EKI keelekool: häda arusaamise pärast

Tiina Paet Foto: Ardo Kaljuvee

Tänases agiilses maailmas on ebaproportsionaalselt massiivselt valefakte, mida tõestest faktidest oskavad eristada ainult need, kellel on vastavad ekspertiisid.

Miks me aru ei saa, mida meile öelda tahetakse? Ja miks me ise ei ütle lihtsalt ja ühemõtteliselt seda, mida mõtleme? Me kõik puutume kokku tekstidega, mille eesmärk on edastada teavet. Ometi ei mõista me alati nende sõnumit.

Esiteks on sedalaadi tekstides hulk muidu küll eesti keeles tuntud sõnu, nt tänane, massiivne, fakt, ekspertiis, mis on aga peamiselt inglise keele mõjul omandamas mõnd uut tähendust. Selliste inglise keele mõjuliste kasutusmallide teke ei tule kuidagi kasuks ei keele väljendusrikkusele ega tekstide mõistmisele.

Nii on sõna tänane hakatud kasutama teada-tuntud sõnade ja väljendite asemel, nagu praegu, praegusel ajal, praegusajal, nüüdsel ajal, tänapäeval või nüüd. Sõna tänane tähendus on eesti keeles siiski endine: ’tänasel päeval, täna toimuv või kehtiv või värske olev’, nt tänane kontsert (st täna toimuv) või tänane ajaleht (täna ilmunud).

Massiivne võib olla näiteks raudvärav või setu hõbeehe, sest selle sõna tähendus on ’tühikuteta massist, seest täis; raske, kogukas’. Levima on hakanud aga sõna massiivne kasutamine tähenduses, mida väljendavad tuttavad omasõnad laialdane, ulatuslik, suur, hulgaline.

Fakt on tõsiasi ehk asi, mis on tõesti toimunud või eksisteerib. Seega on valefakt nonsenss ja tõene fakt liiane väljend.

Ekspertiis tähendab eesti keeles mingi erialaseid teadmisi nõudva küsimuse uurimist ja lahendamist või selle kohta arvamuse avaldamist. Seda sõna ei peaks kasutama tähenduses ’eksperdiarvamus’ või ’erialateadmised’.

Teiseks kohtame ametlikes teadaannetes tihti sõnu ja väljendeid, mille tähendus on laialivalguv ja ähmane, nt agiilne, mille asemel oleks täpsem öelda hoopis kiire, paindlik, kohanev, kergesti kohandatav, muutlik, kiiresti muutuv.

Kolmandaks on neis lausetes sageli nõnda palju üleliigset, et lugeja tähelepanu hajub enne, kui ta teate tuuma mõistab. Sageli võib sellised tühisõnad sootuks ära jätta – selles lauses on näiteks ülearune sõna vastav.

Lihtsatest asjadest räägitakse keeruliselt enamasti oma ebakindluse ja võhikluse varjamiseks või selleks, et räägitu tunduks tähtsam. Tegelikult näitab pädevust hoopis see, kui osatakse keerulistest asjadest rääkida lihtsalt.

Jätame meelde, et tarbeteksti ülesanne on edastada teavet, ja kui kasutada sõnu kõigile mõistetavates tähendustes, siis saab see ülesanne ka täidetud. Kui vajad abi õige sõna leidmisel, siis vaata «Ametniku soovitussõnastikku» Eesti Keele Instituudi kodulehel või aadressil http://www.eki.ee/dict/ametnik/.

Kas olete nõus, et nii tundub see lause selgem ja pädevam?

Praeguses muutlikus maailmas on palju valeinfot, mida tõesest oskavad eristada vaid need, kellel on erialateadmised.