:format(webp)/nginx/o/2017/05/24/6702827t1h0a68.jpg)
:format(webp)/nginx/o/2017/05/24/6702827t1h0a68.jpg)
Ameerika presidendi ohjeldamatu suuvärk on viinud Ühendriikide maine pankroti lähedale, kirjutab BNSi kolumnis briti ajakirjanik Edward Lucas.
Edward Lucas: Trump ja Putin
Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
Donald Trumpita oleks uuringufirma Pew Research viimane arvamusuuring Venemaa mainest maailmas Vladimir Putini jaoks masendav lugemine. Küsitletute, kes ütlevad, et ei usalda Venemaa riigipead, mediaan on 60 protsenti. Nende, kelle hinnangul rikub Venemaa kodanikuvabadusi, mediaan ulatub 46 protsendini.
Ainult kolmes 37st uuringus osalenud riigist suhtus küsitletute enamik Venemaasse soosivalt. Need olid Vietnam (83 protsenti), Kreeka (64) ja Filipiinid (55).
See on hale tulem Kremli ligi 20 aasta pikkusele jõupingutusele suurendada oma võimu ja mõju. Suures osas maailmast ei tekita Venemaa isegi hirmu – enamikus riikides paikneb ta ohu suuruse mõttes laias laastus Hiina kõrval. Kolme suurima ohu seas nimetavad Venemaad vaid inimesed Poolas ja Jordaanias.
Hea uudis Venemaale on Ühendriikide prestiiži kokkuvarisemine maailmas. Paljude küsitletute jaoks Aafrikas, Aasias ja Euroopas ei ole Ameerika Venemaast sugugi parem. Enamikus riikides usaldatakse Vene liidrit Ühendriikide presidendist rohkem. Saksamaal näiteks usaldab Putinit 25 protsenti rahvast, Trumpi vaid 11.
Arvamusküsitlustele liiga suure tähtsuse omistamine on viga, aga see uuring tõstab esile midagi tähtsat. Trumpi presidentuuri suur saavutus ei ole olnud Ühendriikide taas võimsaks muutmine. See on olnud USA suuruse kahandamine ulatuses, mille tõttu paistab isegi Venemaa võrdluses hea välja.
Praktikas on vähe muutunud. Ameerika Ühendriigid on Venemaast endiselt määratult rikkamad ja tugevamad. Neil on palju rohkem liitlasi, kaugelt paremad institutsioonid ning neil on pakkuda palju ligitõmbavamat poliitilise ja majandusliku arengu mudelit. Paraku ähmastab seda härra Trumpi nihilistlik ja hoolimatu lähenemine.
Tema möödaminnes pillatud märkus, milles ta ähvardas sõjalise sekkumisega Venezuelas, taaselustab näiteks Ladina-Ameerikas mälestused jänkide imperialismist ja ülbusest viimase rohkem kui saja aasta jooksul. See tekitas Venezuelas olukorra, kus Nicolás Maduro jõhkra valitsemise all toime pandud repressioonide ja aset leidnud majandusliku kokkuvarisemise asemel tõusis hetkega peateemaks riikliku suveräänsuse kaitsmine sekkuva üliriigi eest.
Ohjeldamatu retoorika on läinud Ameerikale maksma moraalse üleoleku ka mujal maailmas. Härra Trump on tunnustanud Filipiinide autoritaarset liidrit Rodrigo Dutertet, kes on avalikult heaks kiitnud rahva omakaitsesalkade hukkamiskomandod.
Tema suutmatus mõista kodumaal hukka Virginia osariigis Charlottesville’is meelt avaldanud rassistid ja natsid toob leevendust kõigile teistele poliitilistele liidritele, kes püüavad moraalse võrdsustamise ja hämamisega hägustada arutelu oma riigi ajaloo üle.
Edward Lucas on rahvusvaheliselt edukate raamatute «Uus külm sõda» ja «Pettus» autor ja ajakirjanik. Ta kirjutab Briti majandusajakirjale The Economist ning töötab Varssavis ja Washingtonis tegutseva mõttekoja Center for European Policy Analysis (CEPA) asepresidendina.