Adaveres meenutati 29. augustil 1992 eesti leegioni moodustamise 50. aastapäeva.
Peeter Langovitsi tagasivaade: leegionäride kokkutulek Adaveres 1992. aastal
Saksa armeesse kuulunud eesti leegionist räägiti 27. augustil Maarjamäel Orlovi lossis ajalookonverentsil, mille korraldasid Eesti Muinsuskaitseselts, Sõjaajaloo Selts, Ajaloo Instituut, Tartu Ülikool ja poliitvangide ühendus.
Sõna võtsid Küllo Arjakas, Herbert Lindmäe, Toe Nõmm, Hannes Walter jt. «Eestlased olid Teises maailmasõjas sunnitud võitlema võõras mundris. See oli sundseis. Nagu kõigis maades, nii ka Eestis on endised rindemehed asunud ühinema ning see on iseenesestmõistetav,» meenutas kaitseministri asetäitja, Sõjaajaloo Seltsi esimees Hannes Walter. Avaldati lootust, et kokkutulek aitab lähendada eri pooltel sõdinud eestlasi.
Adavere majandi lipuväljakule kogunes ligi 2500 endist leegionäri, keda saatus oli mööda maailma laiali pillanud. Kokkutuleku lipu heiskas Rüütliristi kavaler Harald Nugiseks. Auvalves olid kaitseliitlased, lipualusel lehvisid leegioni lipu kõrval Vabadusvõitlejate Ühenduste lipud. Kokkutulnuid tervitas Tartu meeskoor «Gaudeamusega». Tartu Vabadusvõitlejate Ühenduse esimees Hudo Räst meenutas oma avakõnes neid aegu, mil eesti mees oli sunnitud oma kodu kaitseks relva haarama. Palvuse pidanud Tartu praost Harald Tammur mälestas rindel langenuid, represseerituid ja vangilaagrites hukkunuid. Praost õnnistas ka Sõjaajaloo Seltsi tellimusel valminud Eesti Leegioni uue lipu.
Ajaloolane Toe Nõmm andis ülevaate 28. augustil 1942 moodustatud Eesti Leegioni lahinguteest, mis koondas võõrasse mundrisse tuhandeid eesti mehi. See oli sundseis väikerahvastele ja seda on ka varem ajaloos ette tulnud. Nüüd meenutasid imekombel ellu jäänud eakad mehed oma keerulist võitlusteed ja raskeid aastaid vangilaagrites.
Relvavendi tervitasid Eesti eksiilvalitsuse sõjaminister Jüri Toomepuu ja välismaalt saabunud leegionärid. Kaitseliidu poolt tervitas endisi sõjamehi Johannes Kert. Pärast sõnavõtte sai kohapeal tutvuda ka kogutud ajalooliste esemete ja teiste muuseumit väärt eksponaatidega. Reklaamid kutsusid eri allüksuste mehi kogunema, et kontakte vahetada ja ühispilte teha. Jututeemaks olid ka eelseisvad riigikogu valimised. Paluti kaasabi materjalide kogumiseks eesti leegioni muuseumi loomiseks ja kutsuti üles panema kirja mälestusi eesti diviisi sõjameestest mälestusraamatu tarvis.