Dimitris Avramopoulos: Euroopa vastutab rände haldamise eest

Dimitris Avramopoulos. Foto: SCANPIX

Euroopa on jätkuvalt tugeva rändesurve all, kuid praegust olukorda ei saa kahe aasta tagusega võrreldagi, kirjutab Euroopa Liidu rändevolinik Dimitris Avramopoulos.

Komisjoni jaoks ei tule rändeteema üllatusena. Kui Euroopa Komisjoni president Jean-Claude Juncker ametisse astus, lõi ta Euroopa Liidu rändevoliniku ametikoha, sest teadis, et rändeküsimustega tuleb meil hakata tegelema esmajärjekorras. Võtsin selle väljakutse uhkusega vastu ja sellest ajast saati oleme koos töötanud selle nimel, et luua Euroopa lähenemisviis rändega toimetulemiseks.

Oleme jõudnud juba väga palju ära teha: viimase kahe aasta jooksul oleme saavutanud rohkem kui oli võimalik 20 aastaga enne seda. Meie käsitus rändest on laiaulatuslik: see hõlmab nii elude päästmist merel kui ka rände algpõhjustega tegelemist, rändevoogude vähendamist koostöös kolmandate osapooltega, meie piiride kaitsmist uue Euroopa piiri- ja rannikuvalve toel, ümberasustamiseks turvaliste ja seaduslike võimaluste loomist, Euroopa Liidu sisest solidaarsust kõige suurema surve all olevate liikmesriikidega ning väljapoole Euroopa Liidu jäävate naaberriikidega, kes on võtnud enda juurde vastu suure hulga pagulasi. Kõik see on juba andnud konkreetseid tulemusi.

Ajapikku on lähenemine rändeprobleemide lahendamisele muutunud ühtsemaks. Kuid töötada tuleb veel selle nimel, et suurendada meie omavahelist usaldust ning leida ühtne ja terviklik viis, kuidas saada rändest kasu ja lahendada rändeprobleemid pikas perspektiivis.

Meie tegevus on eelkõige suunatud sellele, et toetada suurema surve all olevaid liikmesriike ja vähendada liikumist Vahemere keskosa rändeteel. Vahemere idaosa rändeteel oleme saanud olukorra kontrolli alla. Pärast seda, kui 2016. aasta märtsis lepiti kokku Euroopa Liidu-Türgi avalduses, vähenes Türgist Kreekasse suunduvate piiriületajate arv 10 000 inimeselt päevas (ületajate arv ühe päeva jooksul oktoobrikuus 2015. aastal) keskmiselt 80-le inimesele päevas. Türgist Kreeka saartele saabujate arv vähenes kokku 98 protsenti.

Kuid Liibüa ei ole Türgi ja me ei saa temaga kasutada samasugust lähenemisviisi kui Türgiga. Pigem peab meie tegevus Vahemere keskosa rändeteel keskenduma sellele, kuidas päästa elusid, parandada võimalust mööda tingimusi Liibüas, aidata Liibüasse lõksu jäänud rändajatel pöörduda tagasi oma päritoluriiki ja vähendada paadiga ebaseaduslike ja ohtlike piiriületuste ettevõtmist. Selle saavutamiseks on äärmiselt tähtis luua tõelistele pagulastele turvalisi ja seaduslikke rändevõimalusi. Euroopal on täita humanitaarne kohustus abistada neid, kes põgenevad sõja ja tagakiusamise eest. Juulikuus palusime kõigil Euroopa Liidu riikidel öelda meile septembriks, kui palju pagulasi on nad valmis Liibüast ja selle naaberriikidest järgmisel aastal ümber asustama. Euroopa Liit toetab liikmesriike selles ettevõtmises jätkuvalt 10 000 euroga iga ümberasustatud inimese kohta.

Loodan, et ka Eesti saab panustada rände vähendamisse Vahemere keskosa rändeteel. Eesti saab seda teha mitmel viisil, nt panustades rahaliselt Euroopa Liidu - Aafrika usaldusfondi, et tegeleda rände algpõhjustega, lähetades inimesi ühenduse ametitesse, kes tegutsevad Itaalias, ning võttes otse Liibüast ja selle naaberriikidest vastu seaduslikult ümber asustatavaid tõelisi pagulasi.

Endiselt on äärmiselt oluline osa tagasisaatmisel ja tagasivõtmisel. Siin peab Euroopa Liit kasutama kogu oma mõjuvõimu, et kindlustada koostöö Euroopa Liidu väliste riikidega, kes peavad võtma tagasi oma majanduspõgenikena Euroopa Liitu saabunud kodanikud. Meil on juba mõningaid häid näiteid, nagu Nigeriga tehtav koostöö, mis on oluliselt vähendanud Nigerit läbivaid transiidivooge. Kuid nüüd tuleb sama saavutada teiste riikidega. Peame edasi minnes olema julgemad. Näiteks võiksime vajaduse korral kasutada Euroopa Liidu viisapoliitikat survevahendina selliste riikide suhtes nagu Bangladesh, et kiirendada Itaaliasse saabuvate rändajate tagasivõtmist. Olen kindel, et saame nendes ettevõtmistes arvestada Eesti toetusega.

Eelolevatel kuudel tuleme välja uute, loovate ideedega, mis aitavad selles valdkonnas lahendusi leida. Me töötame edasi ka selle nimel, et leida tasakaalustatud kompromiss Euroopa Liidu varjupaigaõiguse reformis. Komisjoni silmis peab kompromiss põhinema kõikide solidaarsusel ja olema kogu Euroopa Liidu huvides.

Olen kindel, et koos saame rändeprobleemidega hakkama. Enamgi veel: olen kindel, et koos tegutsedes leiame üles ka rände kasulikud aspektid.