Madis Kimmel: maailmarahuni läbi terrori ehk Islam kui «rahureligioon»

Madis Kimmel Foto: Pm

Pärast iga terrorirünnakut Euroopas kerkivad esile hääled, mis räägivad armastusest, rahust ja vihkamise lõpetamisest. Sinna juurde kõlab kindlasti ka mõte, et islam on rahureligioon ja kes teisiti arvab, on islamofoob. Kõlavad sõnad, et aitab terrorist ja midagi tuleb ette võtta.

Mis oleks, kui alustaks sellest, et räägime islamist ausalt. Islam ei ole rahureligioon, või kui kasutada USA saatejuhi ja naljamehe Bill Maheri sõnu, «Sure Islam is a religion of peace. There’s a piece on you here and piece of you there» (sõnamäng, mis põhineb sõnade peace («rahu») ja piece («tükk») sarnasel kõlal, lause tõlgituna: muidugi on islam rahureligioon, tükike sind siin ja tükike sind seal).

Viimaste aastate terrorirünnakud on kas ISISe korraldatud või selle tegevusest inspireeritud. Oma magistritöös analüüsisin terroriorganisatsiooni propagandaajakirja Dabiq, kus pea igas numbris ilmusid ülistuslood enesetaputerroristidest. Üldjuhul pärast akti toimepanekut (mõnikord ka enne) oli nii mõnegi artikli juures meeste jutt, miks on mudžahiidi tee ja džihaad tõelise moslemi jaoks ainukesed õiged valikud.

Ühesugune joon kõigi meeste tunnistustes näis olevat kaheastmeline värbamine. Esimene aste on propagandamaterjalidega kokkupuutumine, olgu selleks siis ISISe videod, ajakirjad vmt. Propagandasõnum, mis näib mõjuvat, on korrutamine, et läänemaailm on oma käpardliku ja mõrvarliku poliitikaga Lähis-Idas sünnitanud terrorismi, mis nüüd meie koduuksele koputab. Seesugust ebapädevat mõttekäiku olen kuulnud ka Eesti moslemikogukonna esindaja suust ühel terrorismiteemalisel arutelul.

Terroristiks kasvatamise järgmine etapp on isiklik kontakt värvatavaga. Kõik ISISe ridadesse võitlema läinud või terrorirünnaku toimepannud on olnud isiklikult kontaktis äärmuslike vaadetega moslemitega, kes levitavad ideid ja ideoloogiat, mille järgi on vahhabism ainus tõeline tee Allahi juurde ja džihaad teekonna vääramatu osa.

Värbamise etapid saavad aga töötada vaid juhul, kui need langevad viljakale pinnale ehk on täidetud eeltingimus religiooni näol. Uskuge või mitte, aga ükski tuhandetest välisvõistlejast ei ole olnud kristlane, budist või mõne muu religiooni esindaja. Ehk äärmuslikud ideed, mis lõpevad süütute inimeste tapmisega, levivad ainult islamis endas. Ajakirjanik Graeme Wood kirjeldab oma raamatus «The Way of the Strangers», et 21. sajandil leviv ideoloogia on peaaegu üks ühele sama islami folklooriga, kus kirjeldatakse orjapidamist Muhamedi poolt ja ta kingitusi – seksiorje – oma väejuhtidele.

ISIS on viimaste aastatega kasvatanud uue põlvkonna džihadiste. Pärit on nad nii Brüsseli vaestest linnaosadest kui ka Suurbritannia jõukatest perekondadest, nende seas on nii mehi kui ka naisi. Nende kõigi ainus ühine joon on kurja ideoloogia levik, mille vastu saab reformiga. Umbes nii nagu kristlus läbis viiesaja aasta eest reformatsiooni, vajab seda islam. Seejuures olen veendumusel, et reformatsiooni saab algatada ja juhtida vaid religioonist seest ja meie kui kõrvalseisjad saame pakkuda platvormi inimestele nagu Maajid Nawaz. Umbes nii nagu Nõukogude Liitu said lagundada ikkagi inimesed raudse eesriide taga, ent palju abi demokraatia levikul oli Ameerika Häälel ja raadiol Vaba Euroopa.

Madis Kimmel on ASile Eesti Meedia kuuluva telekanali Kanal 12 programmijuht.