Tarja Halonen: ärgem alahinnakem oma võimalusi maailma muuta

Vasakult paremale: Tarja Halonen, Keit Kasemets, Philippe Jourdan ja Mikko Fritze. Foto: Euroopa Komisjoni Eesti esindus

Kuigi viimase kümne aasta jooksul on Euroopas üha rohkem probleeme populismiga, on Soome endine president Tarja Halonen Euroopa Liidu ühise demokraatliku tuleviku suhtes optimistlik.

Möödunud laupäeval arutasid Tarja Halonen, Philippe Jourdan ja Mikko Fritze Keit Kasemetsa juhtimisel Paides Arvamusfestivalil selle üle, kuidas seista vastu populismile ja äärmuslusele, kirjutab Euroopa Komisjoni Eesti esindus oma blogis.

«Populistid ei saa üksi võimule. Neil on vaja inimesi, kellele nad on sümpaatsed ja kes teevad nendega koostööd,» rääkis Halonen. Tema sõnul ühendavad populiste nii vastandumine peavoolupoliitikutele ja eliidile kui ka lihtsate lahenduste väljapakkumine.

«Populistide üks peamisi sõnumeid on, et nii-öelda eliit ei kuula tavalisi inimesi või ei hooli nendest,» lisas Soome 11. president. «Rahvast ei tohiks alahinnata. Peaksime inimesi väga hoolega kuulama,» rõhutas ta ja lisas, et vastutustundlik poliitika peaks ka rahvast juhtima ja püüdma tema usaldust võita just teabe jagamise abil. Seetõttu mängib Haloneni sõnul meedia populismivastases võitluses väga olulist rolli: «Öeldakse, et erinevus valeuudiste ja halva ajakirjanduse vahel on väike. Ajakirjanduse kvaliteedile ja usaldusväärsusele keskendumine on parim kaitse äärmusluse vastu.»

Peale selle on populistid Haloneni hinnangul sageli ülejäänud poliitikutest märksa värvikamad. Mis aga puutub põhjamaadesse – milleks Eestigi Haloneni hinnangul üha enam muutub – siis on tema arvates Eestis ja Soomes palju lihtsam teistest värvikam olla kui näiteks Prantsusmaal. Seda näitab presidendi sõnul ilmekalt silt, mida ta Eestis poeaknal nägi: «Ma ei ole surnud – olen lihtsalt eestlane.» «See lause võiks ka Soomes suurepäraselt müüa: ma ei ole surnud, olen lihtsalt soomlane,» arvas Halonen.

Kuna populistid peavad kompromisside tegemist tihti nõrkuseks, siis on nad Haloneni arvates kõige edukamad opositsioonis. Selleks, et rahva usaldust võita ja ka tegelikult oma eesmärke saavutada, peab aga poliitik olema võimeline kompromisse tegema. Haloneni sõnul on see üks oluline põhjus, miks Pärissoomlased ei ole suutnud ühte hoida ja on lagunenud kaheks erinevaks erakonnaks. See osa endisest Pärissoomlaste erakonnast, kes ei olnud valmis õigel ajal kompromisse tegema, on jäänud opositsiooni.

Populism ei ole uus nähtus

Kasemetsa sõnul on populism mõnes maailma piirkonnas, nagu näiteks Ladina-Ameerika, olnud pikka aega nii-öelda poliitika pärisosa, samas kui Euroopas tuleb aeg-ajalt ette populismilaineid, millest mõned on lõppenud väga halvasti nii Euroopa kui ka terve maailma jaoks. Tema hinnangul on hakanud populistid Euroopas eriti kiiresti pead tõstma just viimase kümne aasta jooksul. Seda näitavad ka hiljutised Prantsusmaa presidendivalimised, mille esimeses voorus toetas 15 miljonit inimest eliidivastaseid jõude.

Jourdan rõhutas siiski, et tähelepanu tuleks pöörata ka sellele, et populism ei ole Prantsusmaal uus nähtus. «Rahvusrinne (Front National) asutati juba ligi 50 aastat tagasi. Olin toona Pariisis üliõpilane ja mäletan seda aega,» rääkis ta.

Kuigi Rahvusrinde asutajad olid Prantsusmaal 60ndate aastate paremäärmuslikud liikumised, on populismi leviku põhjused Jourdani hinnangul seotud kaasaegse inimese identiteedi ja olemusega. «Mul on aastate jooksul süvenenud sügav veendumus, et maailma probleemid on eelkõige inimese probleemid ja inimese probleemid on eelkõige hinge probleemid,» rääkis Jourdan, kes rõhutas, et ta ei ole politoloog, vaid vaimulik. «Ma ei ole isegi Prantsuse kodanik, nii et Prantsusmaa valimistel ma kahjuks hääletada ei saanud,» lisas ta.

Populismi üheks oluliseks põhjuseks on Jourdani sõnul inimeste ängistus ja hirm teiste inimeste ees, mis on seotud kiiresti muutuva maailmaga. Tema hinnangul käib alates Suurest Prantsuse revolutsioonist Euroopas pidev võistlus traditsioonide ja uuenduste vahel, mis tekitanud inimeste sees teatud tühjuse. Kuigi ühelt poolt soovime vabadust ja individuaalsust, peaksime Jourdani sõnul teiselt poolt rõhutama ka inimeste universaalsust, seda, mis ühendab kõiki inimesi, sest muidu ei ole võimalik sõdu ja konflikte vältida.

Seetõttu on Jordani arvates populistidega vastandumisest märksa olulisem püüda neid ja nende pooldajaid mõista, sest sildistamisest on kasu üksnes populistidele. Tema sõnul ei ole ühtegi erakonda kunagi varem nii palju sildistatud kui Prantsusmaa Rahvusrinnet ja ükski erakond ei ole end ka ise nii palju sildistanud. «Jean-Marie Le Pen on olnud justkui enesesildistamise maailmameister,» ütles Jourdan. Populistist võiks tema arvates mõelda kui oma vennast, sest populismi on võimalik peatada vaid siis, kui saame aru, kuidas selle pooldajad maailma näevad.

Elame keerulises maailmas

Fritze sõnul on üks populismi levimise olulisi põhjusi ka see, et elame väga keerulises maailmas, kus inimesed püüavad leida lihtsaid lahendusi. Samal arvamusel on ka Ungarist pärit Tallinna Ülikooli õppejõud Zsolt Bugarszki, kelle sõnul on populistid Ungaris tugevamad kui kunagi varem.

Ungari politoloog toonitas, et liberaalses demokraatias ja kapitalismis on väga keeruline elada, sest inimesel tuleb pidevalt õppida ja ennast arendada. «Ungari populistid ütlevad, et seda ei pea tegema. Vajame vaid mõnda autotehast ja majandus läheb üles. Nad edastavad sõnumit, et hea tulevik on hea juht,» rääkis Bugarszki. Eestis inimesi oleks sellises jutus tema hinnangul märksa keerulisem veenda.

Selles, et tugevas, autoritaarses juhis võiks midagi head olla, on Fritze sõnul ajaloolistel põhjustel väga keeruline veenda ka sakslasi. Kuigi Bertelsmanni sihtasutuse hiljutine uuring näitab, et 28 protsenti sakslasi kaldub toetama populistlikke loosungeid, ei ole populistid Fritze sõnul Saksamaal õnneks kuigi tugevad.

«Saksamaal on väga palju inimesi, kes on nende teemadega väga ettevaatlikud ja valmis omalt poolt palju tegema selleks, et populismi ei oleks,» rääkis Fritze. Tema sõnul tunnevad sakslased siiski ebakindlust mujal maailmas toimuva üle, näiteks selle üle, et Türgi president Recep Tayyip Erdoğan on avalikult öelnud, et demokraatia on justkui rong, millega ta sõidab, kuni on õige aeg maha hüpata.

Kuigi viimastel aastatel on ka Saksamaal tugevaks muutunud Euroopa Liidu ja eurotsooni suhtes kriitiline erakond Alternatiive für Deutschland, on Saksamaal populismi levikuks Fritze sõnul suhteliselt vähe pinnast, sest selle riigi majandusel läheb hästi ja pealegi on Saksamaal väga populaarne riigikantsler, kes oskab rahvast ühendada ja kelle poolt hääletab isegi osa vasakpoolse maailmavaatega inimesi.

Haridus aitab mõista

Selleks, et populistlikud loosungid rahva seas poolehoidjaid ei leiaks, tuleks Fritze sõnul lastele juba koolis rääkida, et demokraatia ei ole iseenesestmõistetav. «Koolid õpetavad palju, aga harva õpetavad nad demokraatlikku käitumist,» tõdes ta. Just seda, kuidas teisi ära kuulata ja kompromisse teha, tuleks Fritze arvates koolides senisest palju rohkem õpetada: «Koolid peaksid muutuma demokraatlikumaks, et oleks selge, et demokraatia ei jätku iseenesest, vaid seda peab pidevalt uuendama ja toetama.»

«Minu jaoks on oluline see, et ühiskonnas toimuks reaalne dialoog. Mitte debatt inimeste vahel, kes tegelikult ei taha teist ega tema argumente kuulata,» lisas Jourdan. Selleks on tema sõnul oluline, et koolis õpetataks ka filosoofiat ja teisi õppeaineid, mis aitavad lastel ja noortel maailma mõtestada ja teistsuguste vaadetega inimesi mõista.

Sellega on nõus ka Halonen, kelle sõnul peaks lastele senisest rohkem õpetama, kuidas suhelda ja teha koostööd inimestega, kes neile isiklikult väga ei meeldi, sest just see teeb võimalikus demokraatliku dialoogi. Inimesi, kelle vastu meil kohe isiklikku sümpaatiat ei tekki, kohtame aga elus väga sageli.

«Demokraatia ei ole paigalseisev pilt. See on protsess. See, et tänased saavutused ka homme veel olemas on, ei ole sugugi kindel,» rääkis Halonen. Tema sõnul tuleks inimestes poliitilise arutelu vastu pidevalt huvi äratada. Seejuures on ka väga oluline, et Euroopa Liit, Ühinenud Rahvaste Organisatsioon ja teised demokraatia kaitseks ja edendamiseks loodud ühendused jääksid püsima.

Kõige olulisem asi populistlike vaadetega võitlemisel on Haloneni sõnul aga see, et ei tohi alla anda. «Varem või hiljem teid kuulatakse,» rääkis Halonen. «Ärgem alahinnakem oma võimalusi maailma muuta. Me saame sellega hakkama. Alustame igal hommikul üha tugevamana.»

Tarja Halonen (sündinud 24. detsembril 1943 Helsingis) oli 2000.–2012. aastal Soome president. Ta on hariduselt jurist ja oli Soome esimene naispresident. Halonen astus 1971. aastal Soome Sotsiaaldemokraatlikku Parteisse. Tema välisministriks oleku ajal astus Soome Euroopa Liitu ja 1999. aasta teisel poolel oli Soome esimest korda Euroopa Liidu eesistujariik.

Philippe Jean-Charles Jourdan (sündinud 30. augustil 1960 Daxis Prantsusmaal) on 2005. aasta 23. märtsist katoliku kiriku apostellik administraator Eestis. Jourdan tuli Eestisse 1996. aastal ja sai 2005. aastal Eesti kodanikuks.

Mikko Fritze (sündinud 27. novembril 1963 Tamperes) on tõlk, tõlkija, õpetaja ning kultuuritegelane. Euroopa kultuuripealinna projekti vedava sihtasutuse Tallinn 2011 juhatuse liige. Praegu on Fritze Amsterdami Goethe instituudi juht.

Arutelu saab järelvaadata Euroopa Komisjoni Eesti esinduse sotsiaalvõrgustiku Facebook lehelt.