Sorel ei teadnud Savisaarest muidugi midagi, küll aga nägi ta näiteks Benito Mussolini müüdi sündi enne oma surma 1922. aastal. Ka Mussolinil usuti olevat tohutu jõud ja võim, mida ta eviski senikaua, kuni seda usuti. Mis aga juhtus ja kas sama võib olla juhtunud Savisaarega?
Mussolini senini kõigutamatu müüt hakkas murenema 1943. aastal. Märtsis puhkesid Itaalia põhjaosas suured streigid, mida polnud nähtud alates 1925. aastast (sisetegurid). Roomat pommitati ja liitlased tungisid Sitsiiliasse (välistegurid). Itaallased hakkasid senisest rohkem kuulama välismaa raadiojaamu (propaganda hajumine). Kui muutused kogusid kriitilise massi, pöördusid parteijuhi lähemad liitlased korraga tema vastu. 24. juulil 1943. aastal avaldas valitsus talle umbusaldust.
Kuna Mussolini meelest oli valitsus pelgalt nõuandev marionettide kogu, ignoreeris ta otsust ja oli kindel, et kõik jätkub tema juhtimisel vanaviisi. Aga kuningas Victor Emmanuel III kutsus Mussolini enda juurde ja teatas, et diktaator on asendatud marssal Pietro Badoglioga. Kuningapaleest lahkuv Mussolini arreteeriti ja heideti türmi. Sealt vabastasid sakslased ta sama aasta septembris erioperatsiooniga ja viisid juhtima Põhja-Itaalia nukuriiki. Edasine oli juba Mussolini eduloo traagiline paroodia.
See lugu kinnitab, et murenevat müüti jõuga ei tsementeeri. Ja teiseks, müüt mureneb aeglaselt, kuid laguneb pauguga, nagu juhtub tulvavee uhutava tammiga.
Ma ei soovi Edgar Savisaart võrrelda Mussoliniga poliitilises võtmes, vaid üksnes müüdiloome mõttes. Sarnaselt Mussoliniga oli Savisaar populaarne rahvamees, karismaatiline masside liider. Sarnaselt Mussoliniga on ta kaotanud toetuse oma erakonnas, talle on avaldatud umbusaldust ja ta on kõrvaldatud juhtivalt kohalt. Enamik endisi kaasvõitlejaid on tast ära pööranud.