/nginx/o/2017/08/14/6992989t1h0dde.jpg)
Jutt on ebaõnnestumisest, mis esiteks puudutab iga Eesti maksumaksjat ja teiseks seab kahtluse alla e-Eesti maine. Tähtlühendi SKAIS 2 taha peituva hanke läbikukkumise lugu tuleb Eesti ühiskonnal avalikult pulkadeks lahti võtta, millega praeguseks on alles algust tehtud.
SKAIS 2 on sotsiaalkindlustusameti infosüsteemi arendus. Sellest sõltub (osaliselt) sotsiaalsüsteemi reformide edu või ebaedu – sellest ka suurim mõju maksumaksjatele. Sotsiaalministeerium tunnistas eelmise nädala lõpul, et lõpetab lepingu senise arendaja Tietoga. Ministeerium lisas, et arendaja vahetamine ei mõjuta toetuste väljamakseid. Kirjutasime sellest juhtumist nii laupäevases kui ka esmaspäevases lehes.
Ebaõnnestumine osutab piinlikult, et e-riik ja tema poliitikud ei ole olnud selles asjas targad tellijad. Mindi tellima ülisuurt terviklahendust. See tähendab aga, et selleks ajaks, kui saab valmis detailideni minev analüüs, mida riik tahab, on ülesande püstitus ise juba paratamatult vananenud. Suur õppetund ongi, et e-riiki tuleb arendada väiksemate ja lühemate sammudega – nii saab paindlikult kaasa minna nii seaduste kui ka tehnoloogia muutustega. Ja üksiti ka maksta IT-ettevõtetele selle töö eest, mille tulemus tõepoolest toimib.
Sotsiaalministeeriumis tegutsenud ministrid otsustasid nurikursil jätkata vaatamata sellele, et majandusministeeriumi asjatundjad osutasid juba kaks aastat tagasi (veel enne projektirahade väljamaksmist) riskile, et süsteemi SKAIS 2 pole võimalik tähtajaks valmis teha. See tähtaeg kukkus selle aasta alguses. Ministri rusikaga lauale põrutamisest ega isegi mitte riigikogu tahtest ei piisa, et keerukas süsteem valmis ehitada. Kuna tehnoloogilisest reaalsusest ei hoolitud, sai valmis Potjomkini küla, mille maalitud kulissid nüüd kokku varisesid.
Eile portaalis geenius.ee ilmunud usutluses rääkis endine majandusministeeriumi asekantsler Taavi Kotka, et vaidluste korral jääb riik IT-firmadele alla: «Kui oma tööga hakkama ei saada, siis ütle, et skoop (tellitud tööde kirjeldus - toim) muutus või täienes ja alati leiad ka mingi tõestuse sellele ning kohtus jääb arendaja seetõttu alati võitjaks. Kui Eesti kohtupraktika suudaks siin mingi teistsuguse pretsedendi luua, oleks kogu maailm tänulik.»
Eesti riigi jaoks oluliste projektide võtmeisikud peavad olema oma ala tipud. Ei piisa lepingust IT-firmaga, vaid tellija palgal peavad olema professionaalid, kes suudavad riigi huvide eest targalt seista. Kui tellija on nõrk, ei päästa tähtaegade pikendamine ja raha juurde andmine. Kui sotsiaalministeeriumil endal vajalik pädevus puudus, siis nad oleks pidanud usaldama majandusministeeriumi ametnike märkusi.
Tundub, et konkreetselt sotsiaalministeeriumis on õppust võetud ja selle aasta algusest tegutseb infosüsteemide keskus (TEHIK), kuhu on asjatundjaid palgatud. Kaotatud aega sellega aga tagasi ei saa.