Ravivigade ladusamaks hüvitamiseks tuleks luua eraldi organisatsioon (3)

Agnes Saik
, suvereporter
Copy
Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
Arstid ja patsient. Pilt on illustratiivne.
Arstid ja patsient. Pilt on illustratiivne. Foto: PantherMedia

Arvamusfestivalil arutlesid spetsialistid, et ravivigade hüvitamiseks ja patsiendile nõu andmiseks tuleks luua töövaidluskomisjoniga sarnane organisatsioon.

Eesti patsientide liidu tegevjuht Kadri Tammepuu rääkis, et ravimine on alati riskiga seotud tegevus, sest arstid on ka inimesed ja alati võib juhtuda, et ravimine ei kulge plaanitult.

Meditsiiniõiguse spetsialist Ants Nõmper kirjeldas, et patsient, kellele on tekitatud mingisugust kahju, saab pöörduda kohtusse. Menetlus on aga kallis ja aeglane. Lisaks tõi ta võimalusena välja sotsiaalministeeriumi tervishoiuteenuste kvaliteedi ekspertkomisjonilt abi palumist. Selle otsuseid ei pea aga haigla tunnistama.

Patsiendid vajavad juristi ja tervishoiuspetsialisti abi, sest tihti ei tea nad täpselt, kas tehti raviviga või mitte, sõnas Nõmper. Lisaks on vea tõendamise kohustus, mis nõuab aga spetsiifilisi meditsiinilisi teadmisi, lisas ta.

Seetõttu rääkisidki osalejad, et võiks luua organisatsiooni, kuhu kuuluksid nii arstid kui ka juristid, kes teeksid kindlaks, kas raviviga on tehtud ja mis ulatuses peaks kompensatsiooni maksma. Väljamaksed tehakse siis näiteks riigi või haiglate eelarvest.

Siiani on organisatsiooni loomine jäänud raha taha, ütles Nõmper. Sotsiaalministeerium on üle viie aasta seda heietanud, lisas ta. Tegelikult on see ühiskondlik kokkulepe, kas me tahame maksta vähem ja jätta selle riski, et midagi läheb valesti inimese enda kanda, sõnas ta. Suuremad väljamaksed tähendaks vähem raha tervishoiule, mis toob jälle negatiivseid tagajärgi.

Nõmper sõnas, et eestlased ei kaeba tihti, sest patsient ei näe ennast kui klienti, kuna ta ei maksa eest. PZU vastutuskindlustuse riskijuht Argo Argel sõnas, et hambaarsti teenust kasutades on inimesed palju õigusteadlikumad ja aktiivsemad.

Süükoorem arstide õlgadelt tuleks Nõmperi sõnul ära võtta. Kui arst midagi kogemata valesti teeb, peab ta selle eest raha maksma, võidakse alustada ka kriminaalmenetlust. Selline olukord pole konstruktiivne.

Kommentaarid (3)
Copy
Tagasi üles