Juhtkiri: Soome poliitikas tuli see kevad teisiti

Soome lipp Foto: SCANPIX

Soomes oli eile demokraatia pidupäev –­ rahvas valis Eduskunna järgmise koosseisu. Õhtuse seisuga võisime nentida: valimisaktiivsus oli oodatult kõrge ning nelja erakonna – Koonderakonna (Kokoomus), sotsiaaldemokraatide, Keskerakonna (Keskusta) ja Põlissoomlaste (Perussuomalaiset) – omavaheline heitlus oli erakordselt pinev. Seni poliitikas võrdlemisi tagasihoidlikku rolli mänginud euroskeptilisi Põlissoomlasi saatis edu, mida eelmiste valimistega võrreldes tuleb pidada lausa peadpööritavaks.

Valimisaktiivsuse taga polnud kindlasti vaid valimispäeva kena kevadilm. Esiteks oli suur juba eelvalimistel osalenute protsent. Teiseks oli suuremate jõudude vahekord juba enne valimisi pingeline. Kolmandaks, ja see vahest ongi peamine, olid parlamendivalimised stabiilsuse ja isegi teatava poliitilise vaikeluga harjunud soomlastele seekord tõeliselt erutavad.

Nii-öelda suure kolmiku, Koond- ja Keskerakonna ning sotsiaaldemokraatide vahele suutis end juba gallupites suruda Timo Soini juhitav Põlissoomlaste erakond. Pärast eelmisi parlamendivalimisi pidevalt populaarsust kasvatanud Põlissoomlased tegid enda kohta hea tulemuse juba 2008. aasta kohalikel valimistel. Kuid eilne tulemus oli fenomenaalne – seni 200-liikmelises Eduskunnas viit saadikukohta omanud erakond kerkis olulisimate tegijate hulka.

Selge valimisvõit – teisiti on seda raske nimetada, sest kõik teised erakonnad kaotasid kohti – tõstab Põlissoomlaste võimalusi valitsusse pääseda. Põlissoomlastega tahavad kõik koostööd teha, väitis erakonna esimees Soini laupäevases Postimehes ilmunud intervjuus. Vaatlejad on aga ennustanud, et ministrikohtade hinnaks saab teravamatest loosungitest taandumine.

Valitsuse tuumiku võivad aga moodustada senised partnerid Kokoomus ja Keskusta. Eilsed tulemused sunnivad Keskustat aga andma valitsusjuhi koha üle Kokoomusele. See tähendab, et Mari Kiviniemi asemel saab peaministriks Kokoomuse liider, praegune rahandusminister Jyrki Katainen.

Mida Soome valimised üldisemas plaanis näitavad? Euroopa võlakriisi taustal jõudis Põlissoomlaste euroskeptiline sõnum kohale, ja poleks üllatav kui kohtaksime samasuguseid arenguid teisteski riikides. On ju Soome Euroopa Liidus ja euroalal paistnud seni silma kui ühtsus- ja väärtuspoliitika toetaja ning mingis mõttes isegi etalon. Kindlasti jääb Soome edaspidigi euroopalike väärtuste kantsiks, ent on näha, et ELi «mõistliku põhja» kannatus hakkab katkema.