Juhtkiri: poliitpropaganda koht pole koolides (4)
9. august 2017, 19:28
Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
/nginx/o/2017/07/05/6860217t1hd2b1.jpg)
Valimiste lähedusest annavad meil ikka märku suurte ja veel suuremate plakatite ilmumine tänavapilti, kõrgetele kohtadele soovijad piidlevad sealt möödujaid nagu peiud mõrsjaid. Enamikku, kes tänaval liikumas, jätab nende ilmumine ükskõikseks, on ka neid, kellele poliitreklaam tänavapildis ei meeldi, aga kui ta seal kord juba on, siis pole ka enam midagi pihta hakata. Võib-olla on ka neid, keda see hoopis rõõmustab: neli aastat pole kellelgi asja olnud ja nüüd meenus, et on olemas kodanikud, keda lahkelt valimistele kutsutakse. Sama kehtib ju ka vastu valimisi ukse taha kopsima kippuvate linnaosavanemate ja muude poliitikutega, kellelt teepakk või parteilogoga nänn enamasti viisakalt vastu võetakse.
Pole vahet, milliseid emotsioone kelleski poliitreklaam oma erinevates vormides konkreetselt tekitab, ilmselt nõustub enamik sellega, et on siiski kohad, kuhu see enam-vähem istub, ja on kohti, kust oleks parem see kõik eemale hoida. Sügisesed kohalikud valimised on esimesed Eesti Vabariigi ajaloos, millel võivad osaleda ka noored, kes vanuse poolest passivad keskkooli lõpuklassidesse, kuna riigikogu otsustas möödunud aastal langetada kohalike omavalitsuste valimiste valimisea 16 eluaastale.
Nii või teisiti laiendab see samm valijaskonda. Ja mitte ainult noorte inimeste arvelt, vaid teoorias peaks see stimuleerima ka vanemat põlvkonda rohkem valimas käima, kuna need, kes võib-olla varem valimas ei käinud, võivad mõelda, et muidu hakkavad võimulolijaid valima vaid noore põlvkonna esindajad. Tulemuseks peaks olema ideaalne tasakaal: valimas käivad nii need noored, kes selleks õiguse said, kui ka vanemad, keda see samm distsiplineerib poliitilises elus osalema. Sotsioloogide hinnangul on valimisea langetamine ühtlasi efektiivne lahendus, mis aitab tõsta noorte inimeste kodanikuteadlikkust ja üldse nende huvi poliitika vastu, samas hakkavad ka poliitikud senisest enam huvi tundma selle vanuserühma probleemide vastu.
Kuidas kõik praktikas täpselt välja nägema hakkab, näitab tulevik, kuid üheks ohumomendiks on kahtlemata see, et noored inimesed võivad muutuda manipulatsioonide objektiks. 16- või 17-aastane pole veel piisavalt iseseisev, seepärast on tark noori inimesi selles vanuses agressiivse poliitpropaganda eest kaitsta. Sellele kõigele on tarvis kahtlemata mõelda ja seepärast on haridus- ja teadusministeeriumi, õiguskantsleri ja noorteühenduste liidu algatus, et igasugune valimisreklaam ja -agitatsioon haridusasutustest eemal hoida, igati teretulnud ja seda tuleb vaid tunnustada. Imekaunist Olga Ivanovat või dressides reformierakondlasi saavad kõik soovijad vanusest olenemata ka tänava peal uudistada.