Pole vahet, milliseid emotsioone kelleski poliitreklaam oma erinevates vormides konkreetselt tekitab, ilmselt nõustub enamik sellega, et on siiski kohad, kuhu see enam-vähem istub, ja on kohti, kust oleks parem see kõik eemale hoida. Sügisesed kohalikud valimised on esimesed Eesti Vabariigi ajaloos, millel võivad osaleda ka noored, kes vanuse poolest passivad keskkooli lõpuklassidesse, kuna riigikogu otsustas möödunud aastal langetada kohalike omavalitsuste valimiste valimisea 16 eluaastale.
Nii või teisiti laiendab see samm valijaskonda. Ja mitte ainult noorte inimeste arvelt, vaid teoorias peaks see stimuleerima ka vanemat põlvkonda rohkem valimas käima, kuna need, kes võib-olla varem valimas ei käinud, võivad mõelda, et muidu hakkavad võimulolijaid valima vaid noore põlvkonna esindajad. Tulemuseks peaks olema ideaalne tasakaal: valimas käivad nii need noored, kes selleks õiguse said, kui ka vanemad, keda see samm distsiplineerib poliitilises elus osalema. Sotsioloogide hinnangul on valimisea langetamine ühtlasi efektiivne lahendus, mis aitab tõsta noorte inimeste kodanikuteadlikkust ja üldse nende huvi poliitika vastu, samas hakkavad ka poliitikud senisest enam huvi tundma selle vanuserühma probleemide vastu.
Kuidas kõik praktikas täpselt välja nägema hakkab, näitab tulevik, kuid üheks ohumomendiks on kahtlemata see, et noored inimesed võivad muutuda manipulatsioonide objektiks. 16- või 17-aastane pole veel piisavalt iseseisev, seepärast on tark noori inimesi selles vanuses agressiivse poliitpropaganda eest kaitsta. Sellele kõigele on tarvis kahtlemata mõelda ja seepärast on haridus- ja teadusministeeriumi, õiguskantsleri ja noorteühenduste liidu algatus, et igasugune valimisreklaam ja -agitatsioon haridusasutustest eemal hoida, igati teretulnud ja seda tuleb vaid tunnustada. Imekaunist Olga Ivanovat või dressides reformierakondlasi saavad kõik soovijad vanusest olenemata ka tänava peal uudistada.