:format(webp)/nginx/o/2017/08/08/6972309t1h1b17.jpg)
800 aasta jooksul on preestrid mõndagi õppinud ja nii otsustasid Elu Sõna vagurad tegelased Liivimaa linna Tartu rahvast ristida otse jões, täpsemalt Anne sõudekanalis.
Edasi 1990. aastal: raehärrad Jeesuse vastu
Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
Nõnda oli usukoosolekutel Tamme staadionil maha hõigatud tänastest imedest ja tunnustähtedest. Sõna pidi teoks saama teisipäeva õhtu hakul, kell seitse.
Kohale tõtanuid oli tuhandeid, beebidest raukadeni. Sinise võimendusbussi kõrvale klopsitud lavale astus kell 7.05 üleni valgesse riietatud noormees, kes nohusel häälel teatas, et linnavalitsus ei andnud teadmata põhjusel luba kanali vees inimeste ristimiseks. «Kohe ei tea, mida teha,» olid kohaletulnud nõutud. Veepidu jäi ära.
Kurb küll, aga kokkuvõttes ei jäänud elusõnalastel muud üle kui jätkata igapäevast pomisemist palverätikute juures. Ja Anne kanali pühitsemata jäänud vees vohab kolibakter sama jõudsasti, nagu ennegi.
Raekoja andmetel pole linnavalitsusel püha toimingu vastu midagi, Elu Sõna esitas ristimisavalduse alles esmaspäeval ning asja arutamiseks jäi vaid üks ööpäev.
«Nii tähtsa ürituse korraldamist ei saa otsustada ainuisikuliselt,» arvas linnavalitsuse vastutav ametnik ja avaldas usku, et sakraaltoiming leiab aset tulevikus.
9.8.1990