/nginx/o/2011/04/15/558824t1he649.jpg)
Täna näeb ja kuuleb Eestis nobelisti. Rahvusraamatukogus esinev Herta Müller on Rumeenia rahvusvähemuse, švaabide eestkõnelejana, pagulasena läbi kirjutanud samu kannatusi, mida põhjustas Nõukogude totalitarism Eestis.
Täna näeb ja kuuleb Eestis nobelisti. Rahvusraamatukogus esinev Herta Müller on Rumeenia rahvusvähemuse, švaabide eestkõnelejana, pagulasena läbi kirjutanud samu kannatusi, mida põhjustas Nõukogude totalitarism Eestis.
Müllerit tundev Maimu Berg meenutab, et Herta jättis mulje inimesest, kes on «pilgeni täis hirmu, valu ja vaprust» ja kes «ei saa rahu enne, kui on selle välja valanud, oma raamatud ära kirjutanud». Mullu eesti keeleski ilmunud romaanid «Hingamise kiige» ja «Südameloom» esindavad seda tungi.
Üleelatud kannatused mõõdavad praegusi olekuid. Ehk ta enese sõnul, «piisajaguliigapaljuõnne» võib tabada ka keset suurimat ahastust. See on lootuse metafoor.