Mart Mäe: digilahendused kaotavad ravijärjekorrad juba aastaks 2030

Mart Mäe. Foto: CGI

Tõenäoliselt on ka Eesti ravikvaliteet aastaks 2030 väga suurel määral sõltuv seda toetavate digiandmete kvaliteedist – nii et lisaks meie parimatele arstidele sõltub rahva tervis ka tänastest ja homsetest tarkvarainseneridest ning nende loodavatest digilahendustest, kirjutab globaalse infotehnoloogia- ja äriteenuseid pakkuva ettevõtte CGI Eesti äriarendusdirektor Mart Mäe.

Rääkides globaalsetest probleemidest, mõtleb enamik meist kliima soojenemisele, mis võib juba mõne aastakümne pärast mõjutada kümneid miljoneid inimesi. Ent silmaga nähtavatest loodusjõududest on kordades suuremaks ohuks juba lähema 10–15 aasta jooksul inimkonda tabav hüppeline tervisehädade kasv, mida põhjustab nii elanikkonna vananemine kui ka heaoluühiskonna tüüphäda – liigsöömine.

2030. aastaks jõuab maailma rahvaarv hinnanguliselt üheksa miljardini ja üle 65-aastaste inimeste arv miljardini (veel aastal 2000 oli see 420 miljonit). Rasvunud ja ülekaaluliste inimeste arv usutakse järgmise tosina aastaga tõusvat 3,25 miljardini.

Kõik see seab riikide tervishoiusüsteemid ennenägematu surve alla ja üha olulisemat rolli hakkab mängima haiguste ja tervisehädade ennetamine.

Ja kui pikkade arstijärjekordade ja meditsiiniteenuste kättesaadavuse kohta kurdetakse juba täna, kui suur osa energiast kulub tagajärgede, mitte põhjuste ravimiseks, siis mis saab tulevikus?

Kas inimene jääb siis arstiabita?

Kindlasti mitte – keegi ei jää tähelepanuta. Pigem võib öelda, et patsiendid saavad personaalset tähelepanu isegi rohkem, sest enamikule tavapärastest küsimustest vastab tehisintellektist tervisenõuandja, kes teab sind ja oskab analüüsida su haiguslugu ja harjumusi.

Kuidas saadakse soovitusteks vajalik info?

Inimene on andurite abil pidevas ühenduses (näiteks nutikell, veresuhkru mõõtja jms) ja seetõttu saab tehisintellekt sulle nõu anda. Näiteks: su veresuhkru tase on kõrge ning ei tasu süüa seda isuäratavat šokolaadikooki – jäta see homseks. 

Loomulikult ei piirdu konsultandi soovitused vaid toitumist puudutavaga, vaid ta oskab anda suuniseid ka füüsilise aktiivsuse ja une kvaliteedi kohta. 

Suure tõenäosusega annab nõuannete järgimine parema enesetunde ja tervise meile kõigile, kuid boonuseks võib olla ka väiksem sotsiaalmaks (sest vajad vähem ravi) ning langeb ka elukindlustuse hind, sest väheneb tõenäosus haigestuda.

Kas tegemist on ulmefilmist pärit maailmaga või on see uus reaalsus?

Säärased süsteemid on juba täna paljuski olemas ning nende võimalused ja kasutamine laienevad aasta-aastalt.

CGI analüüsis intelligentse ja ennetava tervishoiu tulevikku aastal 2030 ja tõi võtmesõnadena välja asjade interneti, kognitiivsed arvutisüsteemid ja digitaalsed assistendid.

Asjade internet loob eelduse vajaliku info kogumiseks võrku ühendatud seadmete abil (näiteks pulsikell, vererõhu- või veresuhkrumonitor).

Kognitiivsed arvutiprogrammid ehk tehisintellekt võimaldavad kogutud personaalsest infost ja ajaloolistest terviseandmetest tuvastada mustreid, mis viitavad suurenenud terviseriskidele või otsestele probleemidele.

Nutitelefonis paiknev digitaalne assistent võtab kas hääl- või tekstsõnumi abil inimesega ühendust, et küsida lisainfot tekkinud oletuste täpsustamiseks ja/või teavitab inimest, tema lähedasi või raviarsti (aga miks mitte ka haigekassat või tervisekindlustuse pakkujat) tuvastatud riskidest või probleemist.

Niisugune patsiendikeskne ja reaalaja andmetel põhinev operatiivne terviseinfo seire ja  vajadusel ka meditsiinipersonali kiirreageerimine on lähema 10–15 aasta ideaal, mille nimel teevad juba praegu pühendunult tööd tuhanded infotehnoloogiafirmad.

Koos võimalike läbimurretega personaalmeditsiini, tüvirakkude, uute meditsiiniseadmete, bio- ja nanotehnoloogia vallas on meil ehk lootust ühiskonda ohustavaid trende aeglustada või hoopis peatada.

Kõik see nõuab väga head koostööd täiesti erinevate valdkondade vahel, sest võib kindel olla, et tänased riikide meditsiini- ja tervishoiusüsteemid on ilma oluliste tehnoloogiliste läbimurreteta selliste väljakutsete ees jõuetud.

Tõenäoliselt on ka Eesti ravikvaliteet aastaks 2030 väga suurel määral sõltuv seda toetavate digiandmete kvaliteedist – nii et lisaks meie parimatele arstidele sõltub rahva tervis ka tänastest ja homsetest tarkvarainseneridest ning nende loodavatest digilahendustest.