/nginx/o/2017/08/03/6954975t1h3ece.jpg)
Igal nädalal jõuab keskkonnakaitsjatelt taas meediasse mõni kirjatükk, kus üritatakse leida tähelepanu Reidi tee idee halvustamisele. Tegemist on väikese kogukonna erahuvidega, mis ei arvesta enamuse seisukohtadega, kirjutab Tallinna Pirita linnaosavanem Tõnis Mölder (Keskerakond).
Loomulikult on pealinna visioonile olulised küsimused, kuidas saavutada hubane linnaruum ja kuidas võiks meie pealinn olla eeskujuks teistele linnadele. Seetõttu on ka Reidi teest räägitud juba vähemalt 15 aastat (esialgu küll Põhjaväila nime all), kuid ikka ja jälle jõutakse uuringute ja erialaekspertidega arvamusele, et Reidi tee on vajalik, sest annab võimaluse kujundada tänane linnasüda hubasemaks ja terviklikumaks.
Teatavasti ootab Tallinna südalinna ees suur ümberkujundamine ja linna peatänav peab saama tulevikus eelkõige jalakäijasõbralikuks. Nõustun siinkohal ka Soome urbanisti Timo Hämäläisega, kes leidis, et Tallinna südalinna praegune linnaruum ei arvesta piisavalt jalakäijatega ning seal ei saa liiklemist nautida.
Tallinn viib ellu plaani rohelisest peatänavast. Linn panustab olulisel määral aega ja raha selleks, et pealinnal oleks võimalikult kiiresti nüüdisaegne, esinduslik ja eelkõige jalakäijatega arvestav linnaruum. Viru ring ehitatakse Viru väljakuks ja sadamaala saab korralikud jalgteed. Lähiaastatel võiks linn olla avatud merele. Usun, et Piritalt Haaberstini saaks rajada ka Euroopa kõige kaunima rannapromenaadi.
Kindlasti peab terviklahendus meie südalinnas arvestama nii turistidega kui ka kohalike elanikega ja samuti soodustama ühistranspordivõimalusi. Juba sadamast või lennujaamast väljudes kujuneb inimestel esmamulje ning liiklemine linna peab olema turvaline ja mugav, et kohe Tallinna külastuse algusest tekiks inimestele positiivne emotsioon.
1,7-kilomeetrine Reidi tee on kogu ülaltoodu jaoks oluline, sest kui me tahame jalakäijasõbralikku linnaruumi kujundada ja kergliiklejatega võimalikult palju arvestada, siis peame praegusele liiklusvoole pakkuma alternatiivseid marsruute. Eestlane armastab autosid, kuna see on võrreldes teiste transpordiliikidega mugav, privaatne ning ilmastikukindel.
Inimestel võib olla tekkinud väärarusaam, et Reidi tee kujutaks endast vaid suurt magistraali. See pole kaugeltki nii, sest sõiduteed on Reidi tee puhul vaid kolmandik, kuid sellega kaasneb ilus rannaala, kergliiklusteed, rannapromenaad ja tulevikus ka parkide arendamine.
Kavandatava projektiga tuleks juurde oluliselt vaba aja veetmise võimalusi ning linnaruum saaks ka Ingliranna ja Russalka pargi juures hubaseks ja mõnusaks keskkonnaks. Siiani ei ole ma kuulnud ka ühegi rohelise suust (kes võitlevad projekti vastu), et praegu oleks see rajoon meeletult kena ja hubane.
Praegu näeme endise tivoliala juures hiiglaslikku asfalteeritud ja ilmetut «platsi», kus kinnisvaraarendajad soovivad merele võimalikult lähedale tulla. Uskuge mind, niiviisi küll seal hubast linnaruumi ei saavuta. Samuti luuakse Reidi tee väljaehitamisega eeldused seni kasutuseta sadama- ja tööstusalade arenguks.
Aktivistid rõhuvad, et tuleb kuulata oma ala spetsialiste ja kaasata eksperte. Reidi tee puhul on projekti koostamisse kaasatud Eesti ühed parimad projekteerijad ja sellisel kujul tee ehituseks on andnud loa nii riikliku kui ka Tallinna keskkonnaameti spetsialistid. Keda me veel peaks usaldama?
Aktivistid osutavad, et Reidi teele pole tehtud keskkonnamõjude hindamist. Rõhutan, et Reidi tee projektis on arvestatud paljude uuringutega (geoloogia, dendroloogia, maastikuanalüüs, liikluskoormuse jaotumine, jääkreostus, müra ja õhusaaste), arvesse on võetud varasemaid keskkonnamõjude hindamisi (kolm tükki).
Ei saa jätta ka mainimata, et tänane ehitusprojekti maht on isegi väiksem kui algselt planeeritud. Reidi tee ehituse alustamist on uuringud ja analüüsid samuti juba edasi lükanud, sest projekti, mis toetab oluliselt rohelise pealinna visiooni, ei saa ehitama hakata käega lüües. Projekti on kokku pannud erialaeksperdid, mitte linnajuhid. Samuti on saanud inimesed esitada oma arvamusi ja ideid ning toimunud hulk avalikke arutelusid.
Sellegipoolest leidis käputäis keskkonnaaktiviste, et ikka võiks terve projekti uuesti pausile panna ja kohtusse kaevata. Rõhutan, et isegi tänaseni pole nad andnud selget vastust, miks projekt üldse kohtusse kaevati. Samuti pole neil ühtegi lahendusettepanekut. Dialoog saab olla kahepoolne ja aktivistid peavad olema kannustatud parema elukeskkonna loomisest, mitte lihtsa ja odava populaarsuse saamisest. Tõrvatilgaks meepotis on ka kinnisvaraarendajate huvid ja nendepoolne rahaline tugi tänastele Reidi tee projekti torpedeerijatele.
Tallinna elanike suhtumine Reidi tee projekti näitab küsitlustulemuste põhjal, et enamik tallinlastest toetab tee ehitamist linnavalitsuse pakutud viisil. Kõige enam toetavad projekti aga Pirita elanikud, kellest ligi 70 protsenti soovib Reidi tee valmimist.
Loomulikult ei ole tulemused üllatavad, sest piritalased on sunnitud veetma tööhommikuid ummikutes ja mõistavad Reidi tee olulisust. Ning olen ka varasemalt öelnud – usun, et ka rohelised mõistavad, et Reidi tee ehitustöödega on tarvis alustada. Sujuvam linnaliiklus saastab vähem keskkonda ja loob paremad elutingimused kõigile elanikele.
Toetan Tallinna elanike soove ja seisan õige asja eest lõpuni välja, sest praegune olukord, kus väike seltskond torpedeerib tervet projekti teiste huvide arvelt, peab lihtsalt lõppema.
/nginx/o/2020/06/05/13138244t1ha1f7.png)