:format(webp)/nginx/o/2017/03/14/6447939t1h5d5e.png)
Usuvabadus on ja peab jääma iga demokraatliku ühiskonna aluseks. Igal inimesel peab olema õigus uskuda ja praktiseerida just seda religiooni või õpetust, mille ta on valinud. Vaktsineerimine ja depressioon ei saa aga kuidagi olla uskumise või mitte uskumise alla kuuluvad teemad, kirjutab Margit Pulk.
Viimase aja üks populaarsemaid saage, mis iga natukese aja tagant kusagil sotsiaalmeedia grupis käima tõmmatakse, on vaktsineerimise teema. Õnneks või kahjuks ei ole mul otsest kokkupuudet sellega, mis toimub Facebooki titemammade gruppides, kuid sellegipoolest olen sattunud lugema nii mõndagi postitust, kus on jagatud kas arvamust või uusimat teadusartiklit, ning sellest piisab.
Igas vanuses arvamusliidrid ja meditsiinieksperdid on platsis, rind kummis, ruupor käes, tõestamas, et viimane tõde kuulub neile. Kui debatte jälgida ja lugeda vastaspoole viidatud allikaid, siis võiks öelda, et seis on viigis. Igale väitele leidub tõesti kusagil internetiavarustes ka vastav allikas.
Ainus põhimõtteline probleem on see, et me ei saa kunagi täielikult veenduda allika enda tõelevastavuses. Arvamus- ja sõnavabaduse head ning vead.
Seega jõuamegi olukorda, kus vastavalt sisemisele veendumusele võime paari lihtsa veebiotsingu abil leida üle maailma meie uskumusi toetavaid teadusuuringuid, organisatsioone ja miks ka mitte sõpru, kaasmõtlejaid.
Laskumata pikemalt diskussiooni, kas vaktsiinidel on eluohtlikud kõrvalmõjud, kas valitsused sekkuvad liialt perede eraelulistesse otsustesse või kas suurkorporatsioonid teenivad inimeste teadmatuse arvelt, tahaksin tuua võrdluseks kõrvale ühed teised ravimid – antidepressandid.
Kui laste vaktsineerimise trend on languses, siis antidepressantide määramise ja kasutamise trend on tõusuteel. Terviseameti andmeil keeldus 2016. aastal Eestis vaktsineerimisest kolm-neli protsenti lapsevanemaid, mis on tekitanud olukorra, kus vaktsineeritute osakaalu langemisel alla 95 protsendi on taas oht epideemiate (nt leetrid, mumps, punetised, difteeria, teetanus jt) puhkemiseks.
Samas on haigekassa tänavuse auditi andmetel Eestis depressiooni hinnanguline levimus 5,6 protsenti ning pärast esmast visiiti alustas 58 protsenti patsientidest ravi antidepressantidega.
Jättes kõrvale numbrid ja statistika võib enam-vähem kindlalt öelda, et Eestis ei ole ühtegi pere või tutvusringkonda, kes ei oleks vaktsineerimise ja depressiooni teemaga otseselt või kaudselt kokku puutunud.
Vaktsiinid ja antidepressandid on olemuselt kaks täiesti erinevat asja, kuid neisse suhtumine jaguneb ühiskonnas uskujate ja mitteuskujate vahel sarnaselt. Nii nagu ei usu osa inimesi vaktsiinidesse, ei usu või teadvusta teised depressiooni kui haigust.
Kohati tundub, et olemas on lausa paralleelreaalsus, kus vaktsineerimata lapsed on ikkagi kaitstud nii-öelda vanade haiguste eest, kriitilise vaktsineerituse protsent pelgalt number paberil ja depressiooni all kannatavad inimesed lihtsalt nõrgema närvikavaga indiviidid, kes otsivad tablettidest kiiret abi.
Võime ju jääda oma uskumuste juurde ja kirglikult vaielda tunde kellegi sotsiaalmeedia konto seinal või Perekooli foorumis. Mõnikord leiamegi sealt tuge ja abi, kuid kusagil tagakuklas võiks meeles pidada infokülluse mündi teist poolt. Kõiksugused online-meediumid on pahatihti kõige suurema riskiga ebatõdede, müütide ja kallutatud info levitajad ning kinnistajad.
Niimoodi olemegi jõudnud olukorda, kus iga uskumuse ja arvamuse jaoks on oma pooldajate grupp, mille vastuseisuks on loodud omakorda antigrupp ja lõpuks võidab see, kel rohkem jälgijaid ja kes kõvemini karjub. Seda kahjuks isegi siis, kui aastatepikkune teadus ja faktid võib-olla hoopis vastupidist väidavad.
Kõige kurvem on aga see, et grupikäitumisel ja trendidel lastakse seejuures üle sõita iseenese kainest mõistusest ja loogikast.
Kui sõbranna või sõber ei oleks linki jaganud ja rääkinud veenvalt juurde, kuidas sinuga on seniajani manipuleeritud ning riiklikud kanalid ja suurkorporatsioonid vahendavad ainult kallutatud informatsiooni, kas oleksid ise, oma aruga, samade uskumusteni jõudnud?
Veel enam, nutikamad turundus- ja kommunikatsioonistrateegiad on kõik üles ehitatud inimese enda psühholoogiliste mustrite järgi ja baseeruvad järjest enam kindlate emotsioonide tekitamisel. Müügi ja mõjuvuse seisukohast on see kõik loomulikult suurepärane ja aidanud paljusid kampaaniaid vaid kõige paremas mõttes.
Ent samu võtteid kasutavad ka enda populaarsusele ja ideoloogiale keskendunud ettevõtmised. Kõnekeeles oleme harjunud mõistega reklaamiohver. Keegi, kes ostab midagi vaid sellepärast, et seda niivõrd hästi reklaamiti. Viimastele lisaks on aga tekkimas uus liik – uskumusohver. Inimene, kes vähese või ühepoolse informatsiooni põhjal usub argumentatsioone, mida faktid ja teadus üheselt ei kinnita.
Usuvabadus on ja peab jääma iga demokraatliku ühiskonna aluseks. Igal inimesel peab olema õigus uskuda ja praktiseerida just seda religiooni või õpetust, mille ta on valinud.
Vaktsineerimine ja depressioon ei saa aga kuidagi olla uskumise või mitte uskumise alla kuuluvad teemad. Samuti ei ole need teemad, millega koguda populaarsust ja jälgijaskonda, vaid probleemid, mis vajavad tähelepanu, mõistmist ja lahendamist.
Kuidas orienteeruda tänapäeva digitaalses massikommunikatsioonis ilma kainet mõistust ohvriks toomata? Alustame kas või näiteks sellest, et kui kuuled mõnda jahmatavat uut «fakti», siis mõtle kõigepealt iseenda kaine mõistuse ja kogemusega, kas see on ikka reaalne ja tõsiseltvõetav jutt.
Seejärel oleks hea ka kontrollida, kust säärane info pärineb. Kui tegu on mõnes foorumis vestluse käigus üles kerkinud väitega või meelelahutusajakirja kaanelt pärineva uue kuuma trendiga, siis tasuks arvestada sellega, et nende kanalite põhieesmärk ongi just eelkõige suhtlus ja meelelahutus, mitte meditsiinilistel ega teaduslikel teemadel ekspertarvamuste andmine.
Ka meedia tarbimine on osa igapäevasest laiemast tarbimisest. Tarbigem siis mõistlikult!
Margit Pulk on lõpetanud King’s College Londonis Euroopa teaduste eriala ja Tallinna Tehnikaülikoolis haldusjuhtimise eriala.
:format(webp)/nginx/o/2017/12/30/7451189t1h64c9.jpg)