:format(webp)/nginx/o/2017/08/02/6951103t1h5495.jpg)
/nginx/o/2017/08/02/6951111t1h80ad.jpg)
Viimastel aastatel kiratsenud Eesti majandus kasvab lähiajal kenasti, kuid enam kui neljaprotsendiline majanduskasv pole siiski pikaajaliselt jõukohane, kirjutab Citadele panga ökonomist Mārtiņš Āboliņš.
Ökonomist: Eesti majanduse kasvupotentsiaal jääb kolme protsendi ligi (1)
Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
Eesti on väikese avatud majandusena tundlik välistele raputustele, millest viimastel aastatel ei ole olnud puudust. Eesti majandust on räsinud nii Vene sanktsioonid kui ka rubla kukkumine, naftahinna langus, Soome majanduse surutis, eurotsooni lonkav taastumine ja rahvusvahelise kauplemise madalseis. Lisaks pärssis Euroopa Liidu eelarveperioodide vahetumine investeeringuid ja seega ka ehitussektori kasvu.
Tänavu on paljugi paremuse poole pöördunud, maailmamajandus ja rahvusvaheline kaubandus kasvavad ja Soome majanduse taastumine soosib ka Eesti majandust. Tööstustoodang ongi juba märgatavalt kasvanud ja Eesti ekspordib praegu 10 protsenti enam kui mullu samal ajal. See tähendab, et hoolimata väga kiirelt kasvavast palgasurvest on Eesti majandus ja kogu Balti piirkond väga konkurentsivõimeline.
Minu hinnangul hakkab Eesti hoogne, viimastel andmetel 4,4-protsendine majanduskasv pisut järele andma selle aasta lõpul või järgmise aasta algul, ja jääb kasvama ilmselt umbes kolme protsendi tempos.
Võtmeküsimus on, kuidas suudab Eesti erasektor toime tulla üha teravama tööjõunappusega, eriti kui kiire palgakasv konkurentsivõimet tõsiselt pärssima hakkab.