Pediaater: suhkrumaks ei vähenda laste ülekaalu

Limonaad. Foto: Tiina Kõrtsini / Õhtuleht

Laste eluviisi muutmiseks ja ülekaalu vähendamiseks on vajalik individuaalne nõustamine ja tihe koostöö peredega, kirjutab Tallinna Lastehaigla pediaater Lagle Suurorg.

Laste tervislik eluviis peab algama imikueast, mis nõuab vanemate õpetamist ja nõustamist ning  regulaarset lapse toitumise ja liikumise hindamist. Tulemustest tuleb rääkida vanemaga ja vajadusel koos arutada, milliseid muutusi on vaja teha pere igapäevaelus.

Olen alati rääkinud, et kui on vaja muuta inimeste tervist, siis tuleb neid õpetada seda muutma. Suhkrumaks on täna kehtestatud kolmes riigis, kuid laste kaalumuutusi selle meetme abil ei ole suudetud tõestada.

Maksustamine kui karistus ei toimi. Aastatel 1932-1934 katsetas Eesti juba magusamaksu kehtestamist. Maksustatud olid kompvekid, šokolaad, küpsised, koogid, tordid, marjaekstraktid, keedised ja muud magusad tooted. Rahva tervist see ei mõjutanud.

Küll aga on tõestatud, et maksupoliitikaga  saab toetada tervislikku söömist. Põhja-Karjalas näiteks doteeriti juur- ja puuviljade  tootmist ja odavamalt müümist. Lisaks tegeleti aktiivselt juhendamisega tervishoiusüsteemis. Nii saavutati 25 aastaga 47-protsendiline insultidesse haigestumise langus ja samaaegselt keskmise kolesteroolisisalduse alanemine elanikkonnas.

Pärast projekti lõppemist kadusid ka head näitajad nii täiskasvanute kui ka noorukite seas. See tõendas, et inimestega  on vajalik tegelda individuaalselt, eriti nendega, kellel on olemas  haiguste riskitegurid nagu pärilikkus, ülekaalulisus, väheliikuv eluviis ja suitsetamine.

Tallinna Lastehaigla ja lastehaigla toetusfond viisid aastatel 2014-2017 läbi uuringu, mille eesmärk oli hinnata individuaalse nõustamise mõju laste tervisele. Vaatluse all oli 76 last keskmise vanusega 12 aastat ja kes olid olnud ülekaalulised vähemalt viimased viis aastat. 70 protsenti laste puhul ilmnes, et nad ei kontrolli söömist. 51 protsenti tunnistasid, et söövad salaja ning portsjonid on sama suured või suuremad kui täiskasvanud inimesel. 42 protsenti tunnetas depressiooni ja vähest huvi asjade vastu. Üheksa protsenti lastest oli end sundinud oksendama pärast söömist.

Projekti raames seati eesmärgiks liikumisspetsialisti juhendamisel suurendada kehalist koormust, süüa üle viie portsjoni puu- ja juurvilja päevas, vähendada toiduportsjonite suurust ja ekraaniaega alla kahe tunni päevas.

Selle tulemusel alanes või säilis kehamassiindeks 87 protsendil. Enamasti loetakse heaks projekti tulemuseks kehamassiindeksi alanemine kuni 10 protsenti, isegi kolm protsenti on loetud edukaks kooli tasemel. Oluline näitaja oli aga laste kehalise võimekuse tõus, mis ongi kaalulangetamise projektides esimene ülesanne ja näitab tervise paranemist.

Mis siis seda projekti enim mõjutas: regulaarne liikumine vastavalt individuaalsele võimekusele ja füsioterapeudi juhendamisel ja lisaks sellele veel vähemalt kolmel päeval liikumist kodus või muus rühmas, väga põhjalik motiveeriv nõustamine vanema ja lapsega ning ühised arutelud (1,5-2 tundi kestev arsti visiit) ja iganädalane kaalumine koos tagasiside andmisega.

See näitab, et ülekaalulisuse vähendamine on piisavalt keeruline ülesanne, mida magustatud jookide maksustamisega ei lahenda. Rasvumisega lapsed vajavad tingimata pediaatrite-spetsialistide pikaajalist abi. Ülekaalulisus ja rasvumine on väga tõsine probleem, mille lahendamiseks ollakse maailmas järjest enam liikumas kirurgilise sekkumise teed ja seda ka laste seas. Eestiski on juba üks 12-aastane laps operatsioonil käinud.

On naiivne arvata, et pärast magusamaksu kehtestamist suudetakse tulevikus ära hoida tuhandeid uusi ülekaalulisuse ja rasvumise juhtumeid, vähendada diabeeti ja südamehaigustesse haigestumisi ning ka otseselt elusid päästa. Kui me probleemiga kohe tõsiselt tegelema ei hakka ja loodame maksustamisega probleemi lahendatuks lugeda, on viie aasta pärast hilja tõdeda, et maks ei toiminud.